Käisime täna Nelega möllamas. Kahjuks vihm pani mänguväljakule
kriipsu peale. Nelele see eriti ei meeldinud, et ma äkiliselt enam ei
lubanud mänguväljakule pärast söömist... aga tõesti patukas tuli taevast
alla.
Üsna paljud pilgud peatusid meie peal, kui jalutasime -
mina ja pisi Silver oma vankriga, meie taga Hanna, ja mu käest hoidis
kinni Nele.
Nelet hoidsin eilsest.
Viimasel ajal on mul
ümberringi lapsed. Mulle tundub, et lapsi tuleb mu ellu aina juurde. See
rõõmustab vaid! Usun, et rõõm on mõlema poolne. Nelele õpetasin näiteks
kakaot valmistama. Alguses imestas, miks jalgadega teen, siis ütles, et
proovi ka kätega - seletasin, miks ma ei saa käsi kasutada. Lastele on
seletamine lihtsam. Nele sellepeale, et noo tee siis jalgadega ning
ronis mulle sülle.
Kõik see asi selge.
Ei ühtegi liigset küsimust ega mõtet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar