Kolmapäev, juuli 08, 2020

Esmaspäeval Elvas

Minu raamatu üks tõlk Diana sõidab enne esitlust ja Kuldvõtmekese päeva Inglismaale, siis tegin tenaga eritänu väljasõidu Elva. Järve ääres sai pidulikult raamat "A coffee by foot, please..." Dianale kingitud. Töö ja vaeva eest. 
Stillisime siis Elvas  edasi. Mina olin see aasta kolmandat korda Elvas. Jõime kokteili ja käisime pubis söömas. Teenindust oli väga hea ja lahe. Veel meelitati mind jalgupidi - see Elva järv on viies järv, kus olen vees käinud. Minu rekord juba. Leidsin veel jalgrata, mida vahetada ratastooli vastu.😁
Püüdsin siiralt rõõmus olla, kuigi seekord pisarateta ei suutnud. Hea, et mul oli hea meik - tuli meelde. et see läheks laiali ja see ei oleks üldse ilus. Meigieemaldajat polnud ka kaasas... Pealegi tean alati, et kallis Elva haiglas soovib, et pärast pisaraid olgu naeratus.. kuid pole keelanud nutta, kui vaja nutta... .Õnneks haigla lubab külastusi. Küll üks inimene maskiga korraga, kuid mul lubati minnaa eriloaga abistajaga. Loomulikult maskidega. Üldse olen pannud mitmel korral haiglate telefoni vastajad oma kõne kuulamisega proovile. Minul oli iga kord ka tõlk kõrval. Arusaaamisega polnud haiglatöötajatel probleeme. See positiivne. 

Tegelikult oli värvikas esmaspäev, mis jääb kauaks meelde.

Esmaspäeva hommikupoolikuks ratastool niisugune. Istmeele on õmbkusmasinaga tikkitud TIIATIBU. 💖😉


Kommentaare ei ole: