See päev juhtus juhuslikult silma praegu...
Noojaa, vahva on olnud olla iga päev poja emme / muti üle kolmekümne kahe aasta... Naerude ja nuttudega... Läbi naerupisarate olen vahetevahel küsinud, kas sellist poega tahtsingi... Vastus lihtsamalt lihtsam: Jah, tahtsin. Olgu, mis on, kuid sellist Silverit on maailmas üks ja ainus 😉😊Mina võin küll olla õnnelik ja tänulik, et olen ta muti 😂😍 Ega kellegi teise suust ei kõlakski muti nii kihvtilt ja armsalt kui Silveri suust, isegi siis, kui õiendame teineteisega...😀 Poisid ikka ei taha emasid kuulata, vahest ei peagi... Igalühel on siin maailmas käia oma tee...Kuid kuulata kogemusi võiksid lapsed ikka...
Head olemist oma poegadega!
2 kommentaari:
Mina ei lubaks iial ennast mutiks kutsuda
Ka muti võib olla vägagi hea hüüdmine, peab lihtsalt hääletooni kuulama 🙂 Aga see igaühe omaenda valik. Ja ega ümber ei õpeta ja viha kandma ei hakka juu... Võtame naljaga pooleks 🙂
Postita kommentaar