HÄÄL...

 

Olen ise üllatunud 😀

Elvi vaatas eile maali, mille maalisin jõulutuuril Kaarli kiirikus, ja ütles :

"HÄÄL on selles. "

Olin mõni sekund sõnatu...

Taustaks mängis Kaarli kiriku kontserdi video...

 Olen nüüd ise hästi süvenenud vaadanud seda armastust täis ja kuulen või näen HÄÄLT 😍💖  

Armastuse häält.

Vaikuse häält.

Valguse häält.

Hingehäält. 

Igasugust häält, kuid head häält.

Lihtsalt uskumatu.    

Uskumatu, et ma ei taipand kohe,  et maalin ka häält...  

Maalimajandus

Otsisin näituse jaoks maale.

Samas sai maalid ilusti pakitud ümber ja tagasi. Osa maale said oma koti, millega läksid omakorda kasti või kohvritesse, kotti... Osa ootavad 8. maid.

Aastas kord on hea ikka maalid üle vaadata. Taga tuba on maalide kaste--kohvreid täis... Tõesti peab tulema uus suurem elamine.... Ateljee... Varsti... Muidu ei mahu enam ära.

Tänud  Elvile ja Toomasele, kes aitasid rõõmsasti mind maalide hunnikus.

Natu naudingut...

 ... argipäeva 😉

Olen tähelepanud viimasel ajal, nii aasta pool, et kui on raskem hetk, tuleb seda mitte mäletada iga hetk... Vaid lihtsalt lahti lasta ja mingit jama tänada, et tuletas meelde, et on palju parematki.  Jamale saab tavaliselt kaht viisi reageerida, kas võta enda sisse ja hakata end süüdistama kõikidest maailma pattudest või mitte. See tähendab, olla oma tões ja teada, et olen endast andnud kõik hea, et probleemid ei saaks tekita. Ja kui teiste arvates on tekkinud, siis on nende valik. Minu usun, et kõik jamad ja probleemid lahenevad kord niikuinii  ning tulevad uued... Sest  vahel neidki vaja.

Vaja edasi minekuks. Vaja leidmaks iseend taas ja taas...

Niisiis...

Elvi tõi vahtra ja kaseoksi tuppa.  Tegime pilte... Tundsime hästi. Ka Kass Bongo. 

Nautisime tükikest kevadet toas. 

Mul tuli meelde, et ma pole kaua istunud aknal... siis  olin kindel , et Elvi jaksab mind tõsta aknale... Mitte kõik inimesed ei suuda seda teha  või ka ei julge ... Enda tõstmiseks kõrgemale peab olema vastastikune usaldus. Aknal istudes tundub alati oma elamine teistsugusem ja maailma õu ka.

 Tegin aiamaa-tiiru.  Jalutuse metsa vahel.  Ilm oli päikeseline, kuid jjahe. Hea, ett panin talvejobe selga... 

Minu aiamaa oli selline nagu lootsin. Mõni õis... Hoolt ja tööd vajab... Üks vaarikas on kasvanud valele poole le, aga pani naeratama - vaarikas ikka... Eks näis, mis teen temaga... Täna ma ei teinud midagi. Lihtsalt vaatasin.

Aiatibi, pildil kaugemal kivikuju, seisis ilusti. Tahab natu värvi juurde... Saab ka, kui soojemaks ´läheb ja saan paljajalu olla. Ajatibi tissid on väikeseks kulunud...  Kindlasti ta tuleb minuga kaasa, kui kord kolin...

Täna oli minu lisakäed ja jalad Annabel.

Oh, issakene, need võtmed ja lukud

  Isiklik abistaja Rainer läks viima prügi õue. Võttis võtmekimbu, kus polnud välisuksevõtit - see  tuli meelde mulle, kui ta oli trepikojas...   Lootsin, et välisuks ei lähe kinni, et Rainer saab sisse... ´Kümme minuti pärast sain aru, et tuleb hakata helistama ning küsima ukseteenuse abi, see tähendab, kes saaks minna ust lahtti tegema.

Kõik, kes siin elavad ja kelle numbreid tean, polnud kodus, või ei vastanud... Lõpuks helistasin uuele isikliku abistajale Annabelile, kes elab umbes 15 minuti kaugusel...´Tal on võti olemas. 

Annabel tuli.

Rainer sai tuppa. 

Üle tunni oli möödunud... 

'Ma ei saanud Rainerile helistada ka, et öelda, et otsin abi, sest tema telefon oli siin toas laual. 

Õige võti laual - ei  saa aknastki alla visata...

Sellist narri olukorda polnud iial varem olnud.

Olukorrale kui sellisele olen ikka mõelnud.

Majauksel peaks olema teistsugune süsteem... 

Ja täna õhtu, üksi olles, mõtlen, kas tahan olla suures majas üksi... Päevalgi... Kuidagi kõhe. Kui olla aus.

Kuid see on hoopis pikem jutt...

Rainerile jääb arvatavasti viimane tööpäev minu juuress hästi meelde.

Ta läheb nüüd üle mere avastama  ikka elu. Minu meelest see edasi´kulgemine on lahe.   Küllap siingi avastas Rainer mõndagi...     

Kaltsukas...

 

Käi omaenda riidekapis justkui kaltsukas 😂😂😂 Kõik veel tasuta!!!

Mida hing ihkab...

Panin  täna talveriided suveks ära.  

Avastasin kleite, mida polegi veel kandnud - jess, varsti saab see viga parandatud . Suvi tuleb...i

Ise ka ei usu, et mul on nõnna palju  riideid... Vähemasti paljaks niipea  ei jää ma  😋😉

Selle üle olen õnnelik.  Ja tänulik, et on toodud riideid ja olen saanud ise osta, poodides käia. Olen suutnud mõnd kampsunit hoida paarkümmend aastat...   

Osa hilpe sai minema visatud või  lappideks  võetud. Taaskasutus ju.   

Sai natuke mõnusasti molutatud keset päeva.

Kass Bongo kasutas järjekordselt juhus sülle pugeda. 

Täna oli taas pisut eriline päev, samas  tavaline esmaspäev. Kõik päevad on ju erilised, samas vägagi tavalised...

Hetkel on Bongo arvutilaua all, ta teab, et ma ei luba üle läpaka joosta. 

'Mul saab üha selgemaks.  et seisan kahe tee vahel. See pole risttee. Vaid hoopis keerulisem, kõrgema ja madala tee ehk leveli vahel. Madal on see, kus praegu olen... Kuid mul on soov tahe lennada... Seda piltikult öeldes. On hetki, kui küsin endalt, milleks... Selleks, et  tunda, et elan ja loon veel võimatust võimalikku. Et olla õnnelik, ja  oma särava olemisega näha , kuidas nii mõnigi silmapaar muutub säravamaks. Kõigele vaatamata. 

Mul on südames leida uus kodu. Tõsi, ma räägin ja räägin sellest... Tegelen õhtuti minulikku lossi otsimisega...   Ma natuke ei tea ja kardan ja pabistan ka...  Isegi ei tea miks... Tean, et uude koju astumise samm on suur samm, aga see samm peab olema siiski väga kerge. 

See samm  tuleb.  Niikuinii. 

Veel palju asju saab olema. Usun. 

Usaldan unistusi. Unistused lähevad täide, kui neile kaasa aidata. Täpselt õigedel hetkedel. 

Enne vaatasin ja kirjutasin kalender-märkmiku. Suvi tuleb usutavasti tihedalt lahe ja ka loov. 

   

Imeline pühadeaeg

 Ma ütlen vaid, et hetkel on kõik tõesti hästi. Väljaarvatud probleemid. aga tean, et neidki vaja, lahenevad  ükskord niikuinii. Vaja olla kannatlik ja armastuse võluvas väes... Hetkel olen küll üksi, kuid ma siiski pole üksi... Olen jõudnud selle äratundmiseni.  Üksi olemist on mitut moodi küll, kuid mõtlen, et kuskil on keegi ja neid keegi´d on palju, kes mõtlevad mulle...

t

Minu munajoonistused

 

Suur reede...

 

... on minule imeline reede. Olen tõesti väga tänulik, et on olnud nii hea päev.

Mul on tõesti uued super isiklikud abistajad. Ja ühega on veel proovitööpäev mais ees... Nüüd on mul küll rohkem vabadust luua oma hetki.  😍 Teha võimalikult parim , et kõik  see hea, mis mul on, saaks vaid minna paremaks.

 Sai pühadeks koristatud.

Sai    natu rallitud.  käia mamma juures rõõmu viimast. 

Nüüd hakkan mune värvima. 

Rõõme pühadeks  😍💖

Kevadevalgus

Minu uus akrüül maal
 Sai valmis eile täpselt südaööl.

Näitus taas

 Saab olema ka

üllatusi 😉

Saab osta minu raamatut

Rõõmuga ootama jäädes.

Sattusin top kolme!

 

Toimus taas imeline kohtumine Kaupoga Pierre kohvikus. See on saanud meil juba traditsioon, et kevadeti kohtume ikka ja  Pierres.  

Me  vestlesime kunstist ja reisimisest, psühholoogiast, psühhodraamast ja universumist. Armastusest ja enda arengust. Alati on Kaupoga võluv ja südant soojendav rääkida. Ma muidugi ei unustanud laulmist ja jõulutuuri. 

Siis teatas Kaupo rõõmsasti oma Eesti kunstnikke top kolme:

Mägi

Subbi

Tiia Järvpõld

Oh, olin ja olen uhke 😀 See väike meelitus kõlas Kaupolt tõsiselt. Ma tean, et kui Kaupo midagi ütleb, siis ikka tõsisel. Patt oleks teda mitte tõsiselt võtta!

Mind abistas täna isiklik abistaja Elvi, kellega olime esimest korda linnas. 

Otse loomulikult ma sõin vaarika tordi. Usun, et olin seda igati väärt.

Kollane liblikas...

... lendas Taima tädi ja onu Valdeko õuel. Esimene liblikas sel kevadel. Tõotas, et tuleb kuldselt särav ja ilus suvi. 

Liblikate järgi on saadud ikka ennustada, milline saab olema suvi.  Lapsena oli see eriti õhinal ennustatud...

Täna õhtul jäin ka omaenda maalile mõtlema... See polegi enam alati meeles, sest ripub Pokal Sotskeskuse seinal. Aga mäletan, kuidas ja millepärast maalisin...  Sisemiserahu liblikas...  

Just sisemist rahu soovin iseendale suveks 2025. Säravat ja õnneliku, tänuliku rahu soovin. Et on hästi palju teha ja nii edasi. 

Nii tore ja tihe päev oli. Olen värskem. Mitte väsinud... Ilm oli ka imeilus. 

Olen korduvalt  rääkinud ja kirjutanud, et armastan palju toimetusi ja ka rallimist, siis tunnen end puhanuna... Pean koguaeg miskit tegema...  Kodus ka. Kuid kui kaua istuda nelja seina vahel, siis väsin rohkem. Ei viitsi ega taha midagi... Tundub, et kõik oleks nagu tehtud... ja kellele ikka vaja rabelemisf... Kuigi ma ka ei rabele...

Elu peab olema tasakaalus.

Siis ongi kõik hästi.

Saab sisemist rahu. 

1. juunil laulan jälle Tallinnas 

Seda ootan põnevusega. 

Mulle meeldivad igasugused lavad ja lavatagused.,.

Täna oli ka taas imeline laulutund. 

Täna oli palju palju imelisi hetki. Mõni neist oli imepisike... Tuli ja läks, kuid oli... Muutis päeva imeilusaks...  

Tunnen, et täna sai taas palju ja rohkemgi tehtud. Olen pisut väsinud. See on hea väsimus. On olemas ka hea nauditav väsimus. 

Täna oi tööproovipäev Ragnel. Saime ilusti ja hästi hakkama.   

Käisin näituse korraldamise koosolekul. Ausalt ka esimest korda sellisel koosolekul. Päris huvitav oli. Nägin vähemasti koha ära. 

Minu näituse "Armastus emalt. Armastus emale" avamine on 8.mail kell 14 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses. Seekord palusin laulma Raineri, kellele olevat selline esimest korda, kuigi tegeleb laulmiseega suht palju. 

Juba see, et Rainer saab ise laval esineda on minu jaoks rõõm. 

Siis käisin papale küünlatt panemast, Papa surmast möödub homme 17 aastat... Nii uskumatu kui see ka pole... 

See igapäevane küsimus, kuhu aeg kaob, on ka siingi küsimuste küsimus... 

Tegin dokumenti pildi. Invaparkimiskaardile. Mul oli küll mõni aasta vanad pildid olemas, kuid oh ametnikele ei sobi - mu nägu tekkinud ning juuste värv... Oi, naersin. Viie aasta on mul olnud vist kõik värvid juustes - kas oleksin pidanud igakord uue pildi ja dokumendi tegema...

Koju sain Hannaga. 

Täna oli lapsi ka. Abistajate lapsi. Tutvusin nelja aastase Liisuga. Nägin jälle Sillut ja Triinet... Naersin Hannale, et küll mina saan kergelt uusi lapsi, ei pea vaevagi nägema... Teisalt, on ,lootust, et uus  hooliv põlvkond  kasvab... 

Hullumeelne päev heas mõttes

Hommik algas väga tavaliselt. 

Siis oli laulutund. Täna väsisid suunurgad - nii naljakas, aga hea tunne, et sai pingutatud kenasti ja  viis korda järjesti. 😋😊

Siis õue minemise asemel leidsin end leidsin  mööbeldamist. 😂 Lihtsalt. Rahvast oli rohkem inimesi. Kõik said süüa enne ja tööd pärast. Naeru ja jutu oli palju. 😀  

                                                                    Mirjami ja Elviga. 

               

Täna mõtlesin oma Vanale... On hetki, nii rõõmsaid ja kurbi, mis ikka jälle meenuvad... 47 aastat valvab Vana pilvepiiril... Mina mõtlen siiani ta õpetustele... Olen tõesti tänulik, et mul on olnud nii lahe Vana, kes õpetas elus kohal olemist mulle väikesele lapsele...

Täna proovis abistaja tööd Elvi. Minu meelest saime ilusti ja hästi hakkama. Naersime. See on minu ja abistajate puhul hästi tavaline - ikka lust ja töö koos. Tavaline on seegi, et esimene tööpäev on natu väsitavam, kui tulevased  päevad... Iga algus on veidi  raske. Ka mulle. Loodan, et meil Elviga saab olema nii mõnigi põnev väljakutse - aeg näitab... 

Nii, mul on olnud päris asjalik ja vahva nädalavahetus ja esmaspäev. Ma ei mäleta ammu nii mitmeid isiklikke abistajate pakkumisi ning veel hästi põhjalikke motivatsioonidega. Need on igaüks on eriline lugu. 

Arvan, et võtan töökuulutuse peagi facebookist maha.

Mulle tundub, et olen omad valikud teinud. Seekord on saanud südamesse mitu mitu toredat naist. See ületab mu lootused ja ootused 💖 Hästi kaua aega pole olnud isiklikke abistajate otsimine nii edukas mõne päevaga.

Aitäh neile, kelledega olen kohtunud ja kohun veel 😍  

Andestust neile, kelledele olen ära öelnud või mitte vastanudki. Ma tõesti pole vastanud neile, kes pole töökuulutust hoolikalt lugenud ja kirjutades küsivad "mis abi vaja" teretagi. Mina kui tööandja sooviksin vähemasti natuke viisakust. 

Usun, et mul saab olema hea ja lahe tiim. Kõikidele peaks jaguma tööd.

Ja mul endal töine ja puhkuse kevad ja suvi. Saan olla ja minna ja teha 😄 Olla parim versioon endast, ka siis, kui  tuleb ette mõni probleem... Aga usun küll, et lisakätest ja  jalgadest puudust ei tule lähiajal. 

Nüüd oleneb minust, kuidas loon säravaid hetki 💖

 Jälle saab mööda üks hea päev. Päevas oli koduselt tavaline. See, et üks kandidaat tuli ja julges tulla  vestlusele mulle koju, ja ma olin üksinda,  see tähendab abistajata, on pisut eriline hetkel. Seda pole ammu juhtunud... Ausalt, ega ma ise ei taha ka enam, et töövestlused toimuksid kohe kodus. Kodu on siiski kodu. Kuid täna ei olnud teist variandi, ei saanud minna välja...

Õhtu tuli küll Hanna, aga täna  olime kodus. Ei läinudki rallima. Seegi veidi tavatu...  😀

Veel tean nüüd kindlalt, et mais emadepäeva eel tuleb mul taas näitus.  Tartus sedapuhku.  On olnud neli kuud näituste pausi. Tundsin mõni hetk puuduski... Küllap on olnud pausi vaja, et ise ka värskem olla... 

Näituse kohta täpsemalt aprilli keskel.  

Sinililled ja märtsikellukesed korjas Mirjam ühel päeval meie siinses metsas.

On ikka imeline uskuda, et Hannal saab suvel kümme aastat minuga,  ja Mirjamil mais kuus aastat 💕 Aeg lendab. Vahel ei saa arugi, kui kiiresti lendab...

Huvitav, kes praegustest kandidaatidest jääb aastateks... 

 

Natuke kevadet hingata sai ka bótaanikaaias. Käisin Tartus . 

Oli töövestlus. Usun, et oli asjalik ja lootust andev hetk. Nagu ikka vaatan kõik kandidaatid üle, kes vähegi soovivad minugagi kohtuda. Isiklikke abistajad on sageli puudus... ja nii edasi.

Kuna mul on hetkel keeruline abistajatega, siis täna "päästis" mind Kristi. Nii vahva ol temaga üle kahe kuu jälle rallida. Ma olen hästi tänulik, et sain kõigele muule jalutada tunnikese lillede keskel - ja nägin esmakordselt elus valgeid sinililli -  Tartu kesklinnas,  Emajõe kallastel. 

Nii nii tore kuulda omas kodus laste naeru. Mina olen alati harjunud lastega... On päevi/nädalaid, kus elamises  vaikus... Vahel ei saa aru, mis vaikus see on... Siis plahvatab pähe, et ühtki last ei ole käinud😀 

Botaanikaaias oli vahva lastearühm. Värava juures, kui lasime nad endi ees ära minna,  siis õpetaja isegi lehvitas meile... Mänguväljakul, kui tegin mõnele lapsele silma või naeratasin, siis mõnigi laps naeratas vastu. 

   ´Hommikupoolikul tegelesin mitme asjaga,

Hästi hea päev on olnud.

 

Täna nagu nalja ei saanudki, kuid päev oli naeratusi täis 😀

Hommiku poole telefon natuke punane ja Facebookis mõned sõnumid. Üle pika aja on päris mitmeid huvilisi, kes uurivad abistaja töö kohta. Usun, et nii mõnigi ehk jääb ka kauemaks. Oli küsijaid, kes lihtsalt küsisid kus mu asukoht on. Mulle meeldivad inimesed, kes enne natuke ikka uurivad ka minu kohta. Mina ise ei lähe kuhugi tööle pakkuma ilma eeltööd tegemata. Oma asukohta ma ei pane iial kohe nähtavale, kuigi see on väga avalik. 

Täna meeldis mulle ühe mehe sõnum, mis oli väga lihtne ja väga armas - et kaaluge hoolega, keda abistajaks valida ning talle meeldis minu siinne leht ka. Ma olen väga-väga tänulik, et on selliseid inimesi, kes ütlevad lihtsalt toetavaid sõnu.

Loomulikult mina püüan valida abistajaid hoolega ja see on siiamaani enam-vähem õnnestunud ka. 

Pildid on tehtud eile õhtul, 31. märtsil. Ma otsustasin et ma hakkan 1. aprillist enda elu elama. Päriselt ka. Vahepeal oli aeg, kui ma elasin nagu kellegi teise elusid. Nagu mina olen lahke ja leebe, kõigi teiste inimeste asjade ma mõtlen, ennast ma vahepeal ma vahepeal lihtsalt unustan ära. Ja kui ajan kõiki asju veel taga, millest ma avalikult ei räägi, siis ma lihtsalt väsin ära... Märtsikuus ma isegi ei jõudnud küüsi lakkida, mis ei ole absoluutselt minu moodi. Eile ma lihtsalt võtsin aja maha. Lakksin küüsi ja kass Bongo kontrollis, kas ikka saavad hästi punased küüned! 

Ja on lilli, mis õitsevad ja on lilli, mis närbuvad ja aru ei saa, milles asi.

Lõppkokkuvõttes on enam-vähem hästi. 

Ja mina olen alles. Ma püüan ennast mitte enam unustada!

😁