... argipäeva 😉
Olen tähelepanud viimasel ajal, nii aasta pool, et kui on raskem hetk, tuleb seda mitte mäletada iga hetk... Vaid lihtsalt lahti lasta ja mingit jama tänada, et tuletas meelde, et on palju parematki. Jamale saab tavaliselt kaht viisi reageerida, kas võta enda sisse ja hakata end süüdistama kõikidest maailma pattudest või mitte. See tähendab, olla oma tões ja teada, et olen endast andnud kõik hea, et probleemid ei saaks tekita. Ja kui teiste arvates on tekkinud, siis on nende valik. Minu usun, et kõik jamad ja probleemid lahenevad kord niikuinii ning tulevad uued... Sest vahel neidki vaja.
Vaja edasi minekuks. Vaja leidmaks iseend taas ja taas...
Niisiis...
Elvi tõi vahtra ja kaseoksi tuppa. Tegime pilte... Tundsime hästi. Ka Kass Bongo.
Nautisime tükikest kevadet toas.
Mul tuli meelde, et ma pole kaua istunud aknal... siis olin kindel , et Elvi jaksab mind tõsta aknale... Mitte kõik inimesed ei suuda seda teha või ka ei julge ... Enda tõstmiseks kõrgemale peab olema vastastikune usaldus. Aknal istudes tundub alati oma elamine teistsugusem ja maailma õu ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar