Isiklik abistaja Rainer läks viima prügi õue. Võttis võtmekimbu, kus polnud välisuksevõtit - see tuli meelde mulle, kui ta oli trepikojas... Lootsin, et välisuks ei lähe kinni, et Rainer saab sisse... ´Kümme minuti pärast sain aru, et tuleb hakata helistama ning küsima ukseteenuse abi, see tähendab, kes saaks minna ust lahtti tegema.
Kõik, kes siin elavad ja kelle numbreid tean, polnud kodus, või ei vastanud... Lõpuks helistasin uuele isikliku abistajale Annabelile, kes elab umbes 15 minuti kaugusel...´Tal on võti olemas.
Annabel tuli.
Rainer sai tuppa.
Üle tunni oli möödunud...
'Ma ei saanud Rainerile helistada ka, et öelda, et otsin abi, sest tema telefon oli siin toas laual.
Õige võti laual - ei saa aknastki alla visata...
Sellist narri olukorda polnud iial varem olnud.
Olukorrale kui sellisele olen ikka mõelnud.
Majauksel peaks olema teistsugune süsteem...
Ja täna õhtu, üksi olles, mõtlen, kas tahan olla suures majas üksi... Päevalgi... Kuidagi kõhe. Kui olla aus.
Kuid see on hoopis pikem jutt...
Rainerile jääb arvatavasti viimane tööpäev minu juuress hästi meelde.
Ta läheb nüüd üle mere avastama ikka elu. Minu meelest see edasi´kulgemine on lahe. Küllap siingi avastas Rainer mõndagi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar