Liblikate järgi on saadud ikka ennustada, milline saab olema suvi. Lapsena oli see eriti õhinal ennustatud...
Täna õhtul jäin ka omaenda maalile mõtlema... See polegi enam alati meeles, sest ripub Pokal Sotskeskuse seinal. Aga mäletan, kuidas ja millepärast maalisin... Sisemiserahu liblikas...
Just sisemist rahu soovin iseendale suveks 2025. Säravat ja õnneliku, tänuliku rahu soovin. Et on hästi palju teha ja nii edasi.
Nii tore ja tihe päev oli. Olen värskem. Mitte väsinud... Ilm oli ka imeilus.
Olen korduvalt rääkinud ja kirjutanud, et armastan palju toimetusi ja ka rallimist, siis tunnen end puhanuna... Pean koguaeg miskit tegema... Kodus ka. Kuid kui kaua istuda nelja seina vahel, siis väsin rohkem. Ei viitsi ega taha midagi... Tundub, et kõik oleks nagu tehtud... ja kellele ikka vaja rabelemisf... Kuigi ma ka ei rabele...
Elu peab olema tasakaalus.
Siis ongi kõik hästi.
Saab sisemist rahu.
1. juunil laulan jälle Tallinnas
Seda ootan põnevusega.
Mulle meeldivad igasugused lavad ja lavatagused.,.
Täna oli ka taas imeline laulutund.
Täna oli palju palju imelisi hetki. Mõni neist oli imepisike... Tuli ja läks, kuid oli... Muutis päeva imeilusaks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar