35 aastat on möödunud kui silmapilk

Olen olnud homsest 35 aastat ema. Alles sündis Merili... Olen täna hästi palju piisavalt, kui imelised ja valusad on olnud need aastad. Noorena ma ei uskuda, et śaan olla kolme lapse ema ning ka mimmulik mamma lastelastele. See näis kättesaamatu, ja nii kaugel,..,  

Kui palju õnne.

Kui palju pisaraid ja väärtust. 

Kui seda kõike pole kunagi olnud, milline mu elu siis - ma ei tea ega tahagi teada. 

Emana olen püüdnud parimat. Vahel ei ole see ka nagu õnnestunud, iseendale tundub nii... Lastele jäta nende arvamused..... Aga siiski arvan, et olen andnud ´kõik, mis suutsin. Juba neile nende elud. Elu suurim kink 💖 

Mina ja lapsed oleme üksteistest kaugel, kuid ikka on mulle lähedal. Minu südames.

Võin õnnelik, tänulik ja uhkegi olla, et lapsed elavad oma elu ja tulevad hästi toime. Saavad omi kogemusi. Mina toimetan ilusti oma elus. 

Ja kui veel laiemalt mõelda, siis minu julgusega emaks saada, said kogemusi väga reisedki, näiteks naistearstid. Meile Aivariga tehti Toomemäe sünnitusmajja juba siis perepalat, lubati mehel minuga olla. Sest keegi teine ei oleks tulnud minu abistamisega nii hästi toime tkui Aivar... Kohiutavalt ilus ja õnnelik hetk oli siis...

Soovin edasi ka vaid imelisi hetki. Ükskõik , kuhu suunas elu keerab - ikka olgu ja tulgu head, jäägu meelde imelisena paljud hetked. ´Jama tuleb nende vahele niikuinii - kuid ka seda on vist vaja... Vastasel juhul ei saagi ehk aru, kui õnnelikult oled elanud ja kui tänulik võid olla oma elule 💖

 https://www.youtube.com/watch?v=d-2IBTTVYb8

 On hetki, mis venivad pikaks... Nii pikaks, et tundub, et ei lõpegi ära. Nad pole ka igavesed, kuid nad ei lõpe ära... Ei liigu e edasi ega tagasi... Nad seisavad paigal... 

Praegu on üks selline hetk. Kestnud mõnda aega, üle nädala kindlasti. 

Mulle ei meeldi sellised paigalseisud.

Tõsi, ma näin nii energiline. Toimekas. Jah, seda olengi. 

Kuid mu sees tajutav paigalseis. See tunne  EI meeldi mulle. Päriselt ka. 

Juba see pisiasi, millega peaksin olema harjunud, et olen olnud kakskümmend päeva aind toas, on väga väsitav. Paneb katuse sõitma. 😂 Kuigi lohutuseks kõlab aeg - ajalt ikka, ka mu enda seestki, et õues on juu külm... Ja mis siis - tahaks ka talveõhku nuusutada... Aga nelja seina vahel kükitamine pole tõepoolest kõige hullem. Aga hullem on, kui enda meelest oled endast palju andnud, siis öeldakse, et sa pole eriti miskit teinud... ning venib ja venib vastuse saamine, kas jaa või ei...  Mina loodan ikka parimat. 

Usun, et uuest nädalast märtsi alguseni tuleb vaid head ja väga palju põnevalt ja toredalt möllugi. Selle nimel tasub olla ka venivas ja mitte midagi ütlevas hetkes... Rahulikumalt hetke on vaja. Kuid mitte teadmatuid hetki, mis lihtsalt vahel on paigal... 

Eh, ma ei viitsi viriseda praegu... On täpselt selline hetk, nagu on. Tegelikult on normaalselt hästi. Lootust on, et kõik saab paremaks minna. 💖 

Mimmulik mamma sõbrapäeval

 

 Oleme kõige paremad sõbrad iseendiga ja oma sõpradega

Armastuse pa sõbrapäeval i

13. veeberuar ehk mis on oluline...

On kuupäevi või lihtsalt hetki elus, mis tulevad meelde täpselt siis, kui vaatad või isegi ei vaata kalendri... Nad on lihtsalt talletanud kuhugi sinu sisse... Siis naeratus - elus on olnud nii palju head kui kurbust... Kurbus saab kord rõõmuks, sest oled tundnud elus armsaid hingi, kes on küll lahkunud, kuid siiski... 

Kass Pätu oli tore vahvalt õnnelikult koerustükke kass, kes juba hiilib vikerkaarel kolmandat aastat...

Ja teised hinged, kes armastasid mind omamoodi ja keda mina armastasin isemoodi... 

Mitte üks armastus ei saa olla teisega samamoodi. Kõik armastused on omamoodi. Suurim armastus iseenda sees ka omamoodi... Minu meelest, pole olemas täpselt ühesuguse armastustundega inimhingi...

Täna mõtlen taas, ,mis on oluline... Väikesed või suured asjad... Mis on väikesed asjad või mis on suureed asjad... Kuidas kellelegi... Mulle tundub vähemasti nii. Lõpuks aga pole millelgi tähtsust ja kõigel on tähtsus. Mina soovin anda endast parima, ei rohkem ega vähem... See on oluline.

Kass Bongo mõnuleb soojal põrandal

 

Samm õnneni on võimalik astuda

On väga sageli hetki, kus tunnen, et nüüd on lõpp. Aitab küll! Annan alla... Ja maailm, minuta ehk ka siis parem...

Tuleb ju tuttav tunne...

Ja siis naudid hommikukohvi ja koogi printsessi tassis ja taldrikus ning  vaatad üht roosi... Ja mõtled ja naeratad, kui pagana hea on minu elu! Minu maailm on kõige parem paik, et astuda samm õnneni. Olla tänulik, et saad astuda või õigemini sõita ratastoolis õnne sisse! Õnne, mis on iga hetk uus ja tundmatu, kuid samas vägagi minu oma.

Tulge 28. veebruaril - 1. märtsil Pärnusse! Tuleme üheskoos õnne sisse! Õnn ei ole midagi kättesaamatut!

https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Armsad Naised, ei ole vahet, kas oled ratastoolis või ei, naine oled ikkagi. Vahel kukume, ja siis taas armastame, läheme julgelt edasi - oleme ju NAISED.

Kohtume Pärnus 28.veebruaril juba.

 

Hetk iseendale

 

Nüüd võiks lõppude lõpuks tulla mingi hea pauk ka

Ühe sõnaga kõik on normaalselt hästi, samas ei ole mitte midagi hästi... Mul on lihtsalt kopp ees! Tee nii. tee naa ja tulemust nagu ei näe ega kuule!

Võtsin paar päeva depreka jaoks... Oh sa ime, mitte keegi ei tahtnud kuulda, ega uskunud et mul on deprekas 😀 Tiia ei või isegi deprekas olla... 😀Nagu see mulle endale ka meeldiks... Ei meeldi ju!

On asju, mida tahaks lähiajal teada, kas ja või ei! Kolmandat vastust lihtsalt ei ole. 

Veel, ma olen hästi sageli mõelnud, et peaks panema taaskord tööpakkumise üles. Mul lihtsalt abistajaid ei jätku. Neid on, aga kui vaja on, siis ikkagi ei ole... Nagu ikka! Ikka ja jälle! Abistajad abistajateks, mul on väga head tüdrukud, kuid ehk ajab rohkem see närvi, et ma ei tea ikka veel, mis vald märtsis otsustab! Kas teenus jätkub, mida ma väga usun, aga ikkagi konkreetset vastust ma ei tea veel. Või tuleb lihtsalt enda rahaga veel rohkem mängima hakata...

Kõige enne, tahaks ma endale ühe korraliku puhkuse välja võtta! Ma tõsiselt ei mäleta, kuna ma lihtsalt olin kuskil... Kuna ma näiteks ujumas käisin... ? Seda ma tean, täpselt, eelmine aasta, oma sünnipäeval!

Ma kogu aeg teen ja rabelen, kõik näevad, et ma olen pagana energiline ja aktiivne... Aga kus see tulemus on? Või mis see tulemus peaks olema? 😄

Huvitav päev vist...

 ´Hommikul ärkasin või õigemini ei tahtnud ärgata - mõtlesin, et teeks ka depreka päeva... On asju,  mis on jooksnud kokku.... Tean, et jooksevad nii või teisiti ka lahti... Lihtsalt  hetkel on probleemsed küsimused üle - pea - kaela...

Päevaks voodi jääda ma ei suutnud muidugi. See poleks olnud ka minulik..,

Ega täna ma ei rabelenud  eriti... ´Mõni asi sai ka korda...     Mõni küsimus ootab vastust... Mina saan vaid oodata...

Ja kõigele sellele mõeldes, on mul praegu ikka ja jälle küsimus, milleks deprekas... See ei aita kaasa heale...

Kõik on võimalik...

Olen ammu unistanud olla laval üheskoos kõige tavalisemate ´ja kõige erilisemate naistega. Eelmise suve alguses otsustasin osaleda kursusel, kuidas olla nähtav - soovusin veel rohkem esinemisnippe laval.... Siis ma ei teadnud, kuhu ma takistusi ületades taaskord end lennutan. 

Kutsun Sind rõõmsasti 28.veebruaril - 1.märtsil Pärnu Suurseminarile Naistele 

 https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Ületame julgelt takistusi üheskoos.
 

Veebruar saab olema põnev ja ehk keeruline

Juba 4. veebruari õhtu... 

Täna käis mul külas Õhtuleht... Hetkel rohkem ei ütle. Küllap varsti saate lugeda Õhtulehest ilusat naiselikku lugu.... 

Mind endki üllatas loo soovi teema, kuid ma ise nautisin paar tundi ajakirjanik Katriniga ja fotograafik - neiuga. 

    Sünnipäevakuu alanud hästi toredasti.

Kuigi olen veel köhane... Eelmine nädal tundsin end rohkem tõbisena, kuid küll terveks saan.  Kuu lõpus on kõik võimalik.

Blogi livevideo

 

Blogi live peokene

    Minu blogi ongi 20 aastane  🥰

Uskumatu, kas ei ole?

Isegi AI teadis, et minu blogi on üks vanemaid Eestis, kuid samas pani ta täna nii pange - juba minu sünniajaga ning faktidega, ´mida ma ei teagi ega ole olnudki mu elus. Vähemasti selles elus. Oi , me saime naerda, kui Valev ette luges AI-d 🥰

Lõpuks oli AI-l tohutult piinlik, soovis ka karistust, näiteks 10 sekundilist vaikimist tema poolt...

Seega, jääge ikka AI-le peale. Oma sünniaega peaks ikka teadma inimene ise. Kuigi Valev suhtles n ö oma AI.-ga. ´Arvan, et minu AI oleks natuke teistmoodi õigemini suhelnud...

Pidu oli küll pisike, Ma olen natuke pooltõbine... Üle aastate... Aga kõikidel on hea meel , et saime tähistada seda tähtpäeva. Mirjam tegi torti,

Video on montaažis.

 

Olen Naine

Kas naiselik väärtus on või ei ole sinu enda sees

Kas naiselik väärtus on või ei ole sinu enda sees - see küsimus siis mul, kui näiline takistuste jada ilme ees... Kuid armastan lihtsalt Naine olla. Kas sina ka, armas Naine, armastad Naine olla?

Tule oleme koos Naised Ületame kõik nähtavad takistused 28.,02 -. 1,03 Pärnus. https://www.facebook.com/events/1221901816538201

Mehedki on oodatud kaasa mõtlema ja rääkima

 

Ma vist ei muutu kunagi! 🤣 Aga tantsin edasi 😉

Esimest korda elus sain ühe moosimisega hakkama! Praegu ma ei kahetse, et tegin elu asjades väikese muudatuse. Nimelt vahetasin ära internetipakkuja, mida ma kunagi ei ole enne teinud. See tuli välk-pauk, kusjuures ma olin seda päris kaua mõelnud, uurisin hindu ja... Elisal oli vististi mingi kampaania, mind püüdis eelmine kord linnas käies müügimehest noormees Markus kinni. Suhtles normaalselt, sai minust enam-vähem kõik aru.

Täna käis tehnik Jaanus, kellele meenus 40 aasta tagune film "Ratastoolitants" ja tundis mind ära. Mul on tunne, et ma vist ma ei muutu mitte kunagi, ükskõik mu värvi mu juuksed on jne... 😀

Nagu ma aru sain, et vahepealse ajaga ta ei olnudki minu eluga kursis. Ausalt öelda jumala lahe on mõelda, et üks "Ratastoolitants" on siiamaani meeles! Nüüd võiks ju ise teha "Ratastoolitantsu" teise osa! Minust kui hästi meeldejäävast kujust. Kõik on võimalik!

Heakene küll, tants tantsuks, aga uus internet praegu küll toimib väga hästi! Ma püüan ikkagi areneda, ka tehnikaga ka 😀 Tehnik oli hästi sõbralik ja seletas kõike, mida ma küsisin. Ja mina sain jälle natuke targemaks tehnilisest poolest 🙂

Ega mina ka ei tea, mis on minu järgmine väike samm elumuutustes, aga küllap see tuleb! Ja ainult heaga! Mul on hästi palju soove ja unistusi, et teha elu muutvaid samme. 😉

Imeilus talvepäev

Sain 2 korda laulda sünnipäevalaulu, mida laulan alati suurima rõõmuga. Täna on mul kahel kallil inimesel sünnipäev. Üks neist on Mamma. Mul on väga hea meel, et sain ikkagi tema juures ära käia. 

Hommikul oli natuke närvikõdi, et meil ei lähe üks auto käima, et jääbki minemata, õues on ju külm... Ka autole. Siis hakkas tuttavate tuttavate taga ajamine, kes saab appi tulla. Lõpuks leidsime väga õige inimese, kelle peale ma kohe ei tulnud... Tegelikult kõik lõppes või algas õnnelikult. Sõitsime välja ainult kaks tundi hiljem planeeritud ajast. Ja koju jõudsime täpselt õigel ajal, või paar minutit hiljem. 

Käisin ka lastelastega mängimas 😀

Ja hommik hakkas väga ilusate sõnadega... Iga hommik võiks hakata nii ilusalt peale! See tekitas tunde, et headus ja armastus on maailmas alles, kui ise annad võimaluse, et seda näha 🥰

Terve tänane päev oli väga armas! Aitäh, kes olid tänase päeva tegemisel kaasosalised! 🩷

Mõnus laupäev... aind saunata

 

Jälle laupäev. S.ai koristatud. Sai endale võetud... 

Taas mõtted, mida blogida kavalalt, et mu elu on ausalt lugejate silmis, samas pooled asjad jääksid siiski mu enda teada... Nagu peaaegu 20 aastat... 😉😍

Uus nädal toob kaasa mu blogi 20 aastase tähistamise. Minu jaoks on ammuilma uskumatult lahe ja suur loomine. 

Minu meelest omanimelisest e-aadressist saab varsti 9 aastat. Pean veidi tuhnima blogi ajaloos, siis saab kätte ka päevagi - kuid kui see on oluline...  

 Aitäh Margus Veisveerele, kes tookord julgelt oma nimega lehte tegema ja siiani on toetanud. See soov, et muud e-aadressit oli ammu, kuid olen juba selline, et vahetevahel vaja kellegi tõuget, et tee ometi oma soov - otsus ära. Me pole Margusega tänaseni päriselt kohtunud, usun aga, et täpselt õigel hetkel kohtume ...  

Kõik on võimalik.

Sel aastal. 

Aga jah, täna duši tulles mõtlesin, et saun puutub tänasest päevast, oleks oma saun. Mulle meeldis külmaga saunalaval istuda... Unistada tasub ikka ja alati. 😉 Ka siis, kui mõni probleem tundub lõpmatu nõiaring... Unistamine annab vähemasti naeratavalt jaksu juurde lahendusi...

On tänu mul kuuma dušši eestki 😍, mis olemas on.

 

Sain käpikudki kätte

Mine bussiga linna, saad ka käpikudki kätte. Autosõitude ajal ma ei mõtle ka neile.  

Tore on talve naudita. Kui bussipeatuses bussi oodates sajab vaikselt lund... Ning tunned, kuidas enda seeski muutub rahulikuks.

Hommikul korraks oli masenkas peal, et ei lähegi kuhugile... Ka mina võin vahel vajuda kuhugile auku, olla tujutu... Jah, on küsitud enne ja nüüdki, mis nüüd sinuga, kas sul ka masenkas - ei või ju olla... Olen siiski vaid inimhing. Aga ma ei lase raskel tundel pikalt võimust võtta. Korraks olen selle tunde sees, mis mulle tegelikult ei meeldi, lasen selgemaks seedida, ja ütlen , et aitab küll, lähme nüüd edasi, leian lahendusi... Kulgen rahulikult edasi.,.,      See on kergem. Kuigi lahendused tulevad pisitasa. Terve elu koosneb lahendustest. Kui hakata niipidi mõtlema. 

Hetkel olen endale tänulik, et käisin end tuulutamas. Hoopis parem ja värskem tunne on.

Tänulik olen ka Jaanale.

 

Talveöö akna taga

Eile õhtul lasin mõtetel voolata lihtsalt. Tahtsin endast aru saada... Vaatasin aknast välja. Imeline talve hilisõhtu...

Hakkasin vahelduseks rahulikult maalimaa seda talve valgust pimeduses... ,Maalimisöö oli nauding. Magama sain üle kesköö... 

Aknalauale maalisin väikese küünlaleegi kodusoojusest..See  léek annab soojust ja armastust.

 

Olen Naine...

 

Olen Naine, kellele kinkis sünnitrauma  imelise vägeva  elu. Olen selle eest ausalt väga tänulik. 🩷

Olen Naine, kes on tüdrukueast teadnud, ett soovin olla, kes olen. Ja mitte keegi teine, kes ma ei tea ega  saagi olla. 🩷

Olen Naine, kes kogenud puudega maailmas energilist universumit, mis on mind hoidnud iga hetk. 🩷

Olen Naine, kes kulgeb printsissina lihtsalt oma teel. Eluteel, milles on olnud keerdkäike, kuid ka palju rohkem rõõmsast otseteed...

Olen Naine, kes jätab alati ühe sammu astumata suure suure õnneni. Siis on veel kuhu astuda. 🩷

Olen Naine, kes ongi õńnelik. Ma ei mängi õnneliku olemist.     Ka siis, kui nutan - seegi, et võin nutta patja on õnn. 🩷

Olen Naine, kes on tundnud tohutult hingevalu ja muresid. Ja ikka aimanud, et valu saab kord otsa... ja nii ongi ning siis tuleb uus probleem... Naisena usun, et nendeta ei teakski, mis on õnn päriselt. 🩷

Olen Naine, kes ei tea takistusi, kuigi takistused võivad olla iga päev minu ees 🩷

Olen Naine, kes võtab tõsimeeli tavalise erilise naisena. Kuigi on ka hetki, kus nähakse mind puudega vaesekesena, kes ei saa ju hakkama... Ma ise arvan teisiti. Naised vajavad abi millegiks koguaeg. Mina vajan abi pisut rohkem.´Naised on kõik erilised, samas tavalised. 🩷

Olen Naine, kel pole veel autot, kuid on ratastool, millega ületada vabalt ja kiirust. 🩷

Olen Naine, kellele meeldib lennata. 🩷

Olen Naine, kes püüab maalida oma elust teose, mis meeldib kõige rohkem mulle endale 🩷

Olen Naine, kes lihtsalt armastab kõiki ja kõike.  🩷

Olen Naine, kes ei salli lihtsalt üle kohust ega vägivalda, laos lollust.

Olen lihtsalt Tiia, kes julgustab ja inspireerib vahetevahel teisi Naisi ja Mehigi oma eludes kohal olema. 🩷

Ehk on minu loostki veel miskit rääkimata või kuulmata, siis tule juba 28. veebruar - 1. märts Pärnu Suurele Naisteseminarile "Kõik on veel võimalik" Mul endale kui Naisele on super au ja armas olla tuntud Naistega laval ja öelda, et´KÕIK ONGI VÕIMALIK. Minu unistus, et puudega ja puudeta Naiste maailm sulandubki üheks tervikuks 🩷 Seda ka Meestele 🩷

Kohtumiseni Pärnus 🩷

Mu blogi 20. aastapäev

 

31. jaanuaril ma tähistan omaenda kodus blogi 20. aastapäeva, õige päev on 29. jaanuaril. Mõned lugejad on tahtnud minuga seda päeva tähistada väikese peoga. 

Saan aru, et kõikidel on palju tegemisi, käimisi... Mina ise olen natuke lohe olnud, et ma ei ole pidevalt head reklaami teinud, aga ei ma usu et sedapuhku oleks rohkem huvi olnud, et blogi Live'le kohale tulla... Võib olla tuleb kuskil suve poole mõni sündmus, mille raames saab ka seda blogi olemust tähistada.

Kuid mul ei ole midagi selle vastu, kui väike peokene-sündmus saab teoks kodus! Enamus postitusi on ju kodus tehtud! 

Soovi korral võib blogile väikese kingi kanda südame järgi, et ma saaks kevade poole blogida hoopis Dubaist või ka Madridist! 😉😎😎 

Arveldusarve number on: EE514204278613641118 Tiia Järvpõld

Võib ka koha peal peo päeval poetada laeka 💖

Ootan kõiki peole! 

Suur aitäh ette, et ikka veel loete mu blogi 😊

💕

 Video tegemise apsakas või siis ka ei ole - olen ju Naine

Kõik on veel võimalik https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Rõõmsakohtumiseni Pärnus 28. veebruaril - 1. märtsil.

16. jaanuaril 2026 üks mõte sähvatus Loo kultuurikeskuses näitust üles pannes...

 

Printsessi kleit

Käisin eile ka Sauel, sõbranna Liia pool. Kuna Liia on hea proff õmbleja, siis ma palusin tal mulle õmmelda üks lavakleit, et olla veel rohkem nähtamatu või vastupidi (võtke kumbapidi tahate). Mina ise arvan, et ma olen selles kleidis oma mullis sees, mis peaks lõhkema! Ma nägin omaenda uue kleiti sündi, algusest peale! Sõna otseses mõttes, kleit sündis minu silme all, 6 tunniga! Loomulikult Liiale jäi nokitsemist veel küllaga.

Mina avastasin 58 aastaga õppinud triikimistehnikaid ära... Minu vabandus on see, et ma ei ole proff õmbleja ka, tavalist triikimist olen palju teinud.  Mul ei ole ka sellist triikimismasinat ega ka mängutriikraua moodi külma triikrauda! Aga minu jaoks oli see ahhaa-effekt! 

Niisiis, kleit tuleb väga-väga minulik! 

Kleit on vahelduva tooniline, nagu mina!

Kleit pole mitte joonlauaga mõõdetud, nagu mina, kes ei mahu raamidesse! 

Kleit on väga kiuslik, nagu mina! Alati võiks parem olla!

Kleit on väga seksikas, nagu mina! 😂

Sellist kleiti ma ei oleks mitte mingil juhul poest leidnud, ega mujalt!

Eks me näe, mis on kõik selle kleidiga võimalik! 😍

Aitäh Liia ka naistejuttude eest, mida me õmblemise ajal rääkisime! 

Ka kõige väiksemad asjad nagu uue kleidi õmblemine ja naistejuttude ajamine on tegelikult elus üliolulised, et olla naine ja olla kohal hetkes. 😊

Kleidi pilti ma ei näita veel, kujutage  ette ja äkki kunagi näete ka! 

Kõik on võimalik 😉

                                                              Ja see kleit ei ole see kleit 😀

Lool eile

 

Loo Kultuurikeskuses tegin ühe loova näituse "Armastus värvides", mis on tänasest 2. korruse koridoris näha. Meid Hannaga aitas keegi härra maale üles riputada. Ma tõesti ei tea, kes kultuurikeskuses on ja ma ei tea ta nime ka, aga härra oli imetore. Ta rääkis väga elavalt ja säravalt, et ta teeb ise fotosid, näitas meile ka väga ilusaid pilte loodusest. Suur aitäh talle abi eest! Ja heade sõnade eest! 

Näitus sai üles. Kuid mul on teist korda elus tunne, et ma ei teinud päris näituse tööd. Midagi mulle endale ja ka Hannale jäi nagu puudu... See võis olla tõesti avamine või kultuurikeskuse tavaline argielu, aga ma ei näinud peale selle härra mitte kedagi! Ja see oli päise päeval. 

Ma ei ole pahane, ega ka nukker, aga see eilne tunne minu sees on hästi kummaline... Kui selliseid näitusi peaks rohkem olema, kus ma lihtsalt panen maalid kuhugi ning kui ma ei saa vaatajatega otsekontakti, siis mul hakkaks lihtsalt igav näitusi teha! Täpselt selline tunne mul oli, kui mitte enam Lool, aga juba Sauelt hakkasime kodu poole sõitma. 

Ma siiski loodan, et kui lähen märtsis näitusele järgi, siis ma kohtun ka mõnede Loo inimestega! 💕

Homme Lool näitust ülespanemas...

 Sedapuhku  avamist ei toimu. Näitus jääb Loole märtsini.

Kass Bongo püüdis laest valgusetäpi külmkapil

 

 On hetki, kus särava naisena sooviksin hüpata sellest süngete varjude maailmast kaugemale... On hetki, kus tunnen, et ma ei tahagi enam särada...

Mina olen õnnelikult särav...

Kui samas on kuskil keegi, kes võib olla väga õnnetu ja särata... 

Täna rääkime koguaeg, et õnnelik olemine on meie endi teha. Pea alati ongi lõppude lõpuks see nii.  Alguses tundub see võimatu välja kutse olla jamade ja probleemide karussellil veel rõõmus. Õnnelik. 

Samas on ka säraval inimesel palju seda, mida ta tegelikult ei räägigi kõvasti. Leiab lahendusi. On tänulik, et suudab kõige hullemas välja tulla. Soovides ise seda. 

Elu on juba kord selline. Naer ja nutt on...

Ja kui mina olen õnnelik, ja kui keegi on samal ajal õnnetu, siis ei saa mina lõpmatult  ka õnnetu olla. Võin olla kurb ja mõistev. Võib ju olla, et minu rõõmu sära vajab just õnnetu...

---------------

Pilt mõni aasta tagasi tehtud.  

Kõik ongi veel võimalik

 Kohtumiseni 28. veebruaril - 1.märtsil  Pärnus 💖 

Täpsem info siit https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Hea, aga...

 

Käisin maale postitamas. VDMFK  soovib, et kunstnik saadab uued tööd neile pea kontorisse. 

Postkontoris ma polnud aasta käinud. Ma kogusin eelmise maalid ühte paki... Postkontoris saime Hannaga suure hämmingu osaliseks - kui ise e-keskkonnas vormistada paki saatmine, siis on poole odavam, kui lasta teenindajal seda sama asja vormistada. Ka pisut keerulisem... Me Hannaga ei olnud selleks valmis... Kodus vormistades oleks vaja kaalu või siiski minna postika pakki kaaluma ja sildi peale saama...

Ühesõnaga, keerukas süsteem. 

Teeme inimestele mugavamaks tugitoolist tõusmata. E-elu 😆

Koondame töökohti... 

Saan aru, et e-maailm areneb ja muutub, kuid... Vanasti olid postimajad ka suhtlemiskohad, eriti vanematele inimestele... Mullegi  tõi postimees pidevalt kirju koju...  Samas postitöötajad, kes on vanemad juba, neil on vast suht keeruline miskit uut õppida... Kuigi jah, kõik on võimalik.

Ja kui kõik hakkaks looma, näiteks maalima, siis oleks veelgi keerulisem mul omanäoliseks jääda ja ka maale näiteks müüa...

Sellised mõtted täna.

Aga postkontori teenindaja Maire - laual oli sellise nimega silt - oli hästi sõbralik ja abivalmis. Hoidis ust lahti sisenedes ja väljudes meile.

Hea oli ka taas üks kord päevas süüa. Söömas käia. 

Viimasel ajal sööngi korralikult kord päevas. Ja on hea.

Hea oli üle nädala jälle õue õhku hingata.

Tänaseid postitusi...

 

... kirjutasin täpselt nii nagu pildil näha. 

Nii olen kirjutanud blogi varsti varsti 20 aastat. Mitte küll iga päev. Arvan, et iga nädal küll. On päevi, kui postitan mitru postitust.

Tänagi mitu posti, ust.

KÕIK ON VÕIMALIK on juba 28.02 - 1.03 Pärnus.

Enne seda soovin ise teha oma BLOGI LIVE peokese. Et tähistada blogi 20 aastaseks saamist.´31. jaanuaril. 

Ma ei tea veel, kui palju on huvilisi, kes soovivad peost osa võtta. Tean, et mõni juba ootab juba ja küsib ka täpsemalt.

Palun anna märku julgesti ja hästi kiiresti mulle, kui soovid tulla . Ootan homse, 12. jaanuari kella 23.23-ni. 

Ms sa ka otsustad, tulla või mitte tulla, palun kirjuta mulle, miks loed mind ja kui sageli. 

Ja võid teha südamehääle järgi väikese kingituse näiteks minu a/a  EE514204278613641118  

Tuhat tänu ette, et sa juba loed mind edasi. 

Mina jaksan ja tahan kirjutada ikka ja alati.