Rõõme kevadel, mis algas!!!
Muidu kõik hästi, välja arvatud mõttetud jamad. Jamad, mis võiksid hoopis olemata olla - mina neid ei vaja. Siiski arvan, et ka neid on mingiks kogemuuseks vaja, Hetkel jagelen jälle omaenda maali pärast ja tõestan ja tõestan Omniva tollile, et soovin oma maali kätte saada, mille saatis tagasi VDMFK.
Naeran juba omaette, et mine tea - olengi ehk värvide narkomaan 😂😋
Eile hilisõhtulgi joonistasin "Roosa avatud kast kasti-maailmas". Meenutasin, kuidas on diivanil istudes joonistada. Kunagi sai palju diivanitel joonistada... Meenutasin samuti, kuidas mu lapsed siis sülle pugesid, et emme joonista... Eile ronis Kass Bongo sülle, oli kunstikriitik. 😀 Aga eks sa joonista jalaga, kui keegi süles on - mitte midagi ei näe...
Pildi idee kummitas mind päris mitu kuud... Enam ei kummita. Pilt tuli nii nagu tuli, alati saaks paremini.... Mu meeleolu läks teisele lainele. Enne joonistamist oli kuidagi hägune, mitte midagi ütlev, kurbki... Kõik tundus üle liigne praht mu sees ja minu ümber... Mõtlesin proovida joonistada ... Istudes diivanil... Kaks pool tundi joonistasin kastide maailma... Lahedalt olemist. Vahepeal hakkas igavgi kahe värviga teha, lisasin natuke värve. Mina ju!!!! Mu maailm peab olema värviline.
Mirjamil palusin kõlama panna ´"Väikeste kastide" laulu. Vana laul, kuid sõnum on vägagi tänapäevane. Igal pool on ju kastid, kastid...
Bongo jäi magama
Eks läheb kergemaks ja säravamaks. Lumikellukesed ilusti laual... On mõtteid, mida hakata tegema. Mõni mõte on julgelt uus... Vaatame, mis ära teen. Mina ise soovin veel parimat versiooni endast, Et suuremad jamad ja takistused nuutuks pisikesteks... Mõni jamakene jääb ikka, muidu ei olegi miskit lahendada enam. Kas siis elangi veel...
Kevadekalli kõikidele 💕💖
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar