Alles lõunapaiku sain teada, et Ukraina droon oli kukkunud suhteliselt lähedale...
Jäin ikka rahulikuks.
Sest olen iseendale teadvustanud ammu, et reaalse sõjaohu korral olen mina küll viimane, keda tullakse päästma... Olen aus.
Tänagi, kui ohtu polnud, küsis ainult üks inimene minult, kuidas öö möödus. Oli natuke teistmoodi ärev öö... See oli Jaana. Kuigi me mõlemad magasime ´hästi ja rahulikult. Silver küsis naljaga pooleks, mis minu ´juures toimub - seegi näitab, et hoolib minust. Silver suudab tõsiseid asju naeruks keerada, kuid samas mõtleb tõsiselt... Nagu mina olen positiivne.
Nohjaa, täna on ju enam - vähem hästi. Jäime ellu. Usun, et jäämegi ellu.
Mind usutavasti aitavad inglid, keda palun ja tänan iga päev ja armastus. Võib - olla olen sinisilmne, kuid usun lapsest saadik, et armastus hoiab hullud sõjad ära. Ma pole mänginud ka ühtegi sõda... See pole headus ega armastus...
Ega mul ei olegi muud öelda... mõelda...
Maailm vahel kuri.
Mina pean püsima omal sagedusel, mis on armastus, positiivsus, elujaatav. Siis saan toetada teisigi, kes kriisi ohu olukorras vajavad julgustust naeratada ja armastada, mitte alla anda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar