Mul on tunne, et vajan uut jällegi SOS - isikliku abistajat

     Tõesti, ja seda mitte pahasti tundes,  vajan uuesti või jällegi SOS - isikliku abistajat.  Kaua ei ole teda nagu vaja olnud, vähemasti mitte avalikult. Kuid tegelikult  isikliku abistaja vahetamine / asendamine on olnud päris tihti mul. See kuulub minu elu juurde. On elu osa. 

Minul on hetkel väga head isiklikud abistajad, kuid neil on samuti oma elu. Nende eludega tuleb ka minul arvestada.     Kui on haigus, siis on haigus; kui on teinegi  töö, siis on  teinegi töö isiklikel abistajatel. Sellega tulebki arvestada mul.

Ma võin olla väga hea arusaaja. Püüan olla.

Kuid lõpuks pean mõistma sedagi, et lõppude lõpuks pean mõistma omaenda vajadusi ja toimetusi. Neid on ka vaja. Neid on ka vaja ära teha. Eriti siis, kui vaja kuhugile minna midagi tegema. ei saa ma silmi kinni pigistada, et kõik on OK, kui isiklik abistaja tööle ei saa tulla. 

Tavalisel kodupäeval pole vahet, kas pesen pesu täna või homme näiteks. Kodupäeval saan ikka hakkama. Kui on just miskit abi vaja väga, on naabrisõbranna ka olemas.

Praegu mõtlen eriti oma vestlusõhtute tegemisele. See on minu töö. Võin teha ja teengi, olengi teinud juba  tööplaani. Minu suurim risk on, kui toimub kuskil teatrisaalis vestlusõhtu, kuid mind kui lavatäht ei  ole, sest isiklik abistaja ei saa tööle tulla... See oleks küll parim...   negatiivses võtmes... 

Usun, et mul peab olema selleks puhuks olema mitu - mitu tagavara variandi isikliku abistaja näol. Siis on kõikidel rahulik olla... Ka publikul.

Mul jäänud loeng ära mõned aastad tagasi, et isiklik abistaja ei saanud tööle tulla... Rohkem pole Tartu Tervishoiu Kõrgkool mind kutsunudki rääkima... Loomulikult olen seepärast nukker. 

Aga SOS - isikliku abistajat on näiteks kahe tunni jooksul leida peaaegu võimatu. 

Ja täna on mul küsimus jälle, mitu isiklikku abistajat peaks üheaegselt tööl olema, muidugi eri aegadel, et mina ei jääks hätta... 

See on minu elu. 

Ikka jama ja seiklus, pinge, kas saan jamast välja seikleda pingevabalt. 

Sotsiaaltöötajad ega ükski ametnik ei saa ega suuda kliendi elu eest vastutada ega ammugi hinnata. Nad võivad küll mind füüsiliselt hinnata , kuid mitte minu hinge  elu - olu...  Nad teevad oma tööd, tänu klienditele saavad nemadki iseend teostada. Olla ise. See nädal  tullakse mind jällegi hindama, kas ja kui palju vajan IAT tunde. Küsiksin siis ka seksi - isikliku abistaja tunde - neid polegi mina vähemasti iialgi küsinud... Saaksin vähemasti ise ka hinnata ametnikke. Mulle juba öeldud, et seksi - abistajat peab väga kõrgel tasandil kinnitama.... Teate, kõik võib ju õige olla, kuid ma ei lähe ministrilt küsima, kui mitu tundi võin suhet luua ja seksida. SORRY. See on väga delikaatne. Siin soovin veel rohkem konfidentsiaalsust.

Hindan, et IAT-s pean siiski ise olema valvas pilk.

Vastasel juhul kaon ma hoopis ära... 

Kadumist bürokraadiasse loobun end uputamast.

Soovin lihtsalt elada.

Jääda iseendaks.

Ainult nii saan ametnikele tööd anda. Isiklikele abistajatele püüda olla hea tööandja, mille tasu on mulle mu heaolu ja tervilik - rõõmude ja muredega elu...

Laupäev iseendale

Võtsin vastu otsuse, et tänane laupäev on minu jaoks. Eile tundsin, et kõigest on kuidagi kop - kop ees. Midagi ei tahtnud teha nii, et hakkasin südamest uut maali mäkerdama - sedagi ei tahtnud, kuid midagi pidin ju tegema 😉

Ma ei saa jalad rüpes istuda!!!

Keskööl sõin vaarikaid. Need kingiti eile.Ootamatult ja lihtsalt. Tõdesin endamisi, et igatsesin just vaarikaid. Mitu nädalat oli isu millegi järgi, kuid isegi ei teadnud, mille järgi täpselt. 

Neile, kes veel ei tea, siis vaarikate vastu on erilselt hull armastus 😉 

Nagu armastus roosa värvi vastu.

Värvisin juuksed tume roosaks pluss pruuniks. Peeglis oli mitu värvivarjundit. Vikerkaarevärvi juuksed.

Siis toimetasin laupäevalised toimetusi. 

Natuke surfasin netis ja facebookis - ja leidsin mind kõnetanud teksti. Tavaliselt ma ei jaga kellegi tsitaate omas blogis, kuid  

'„Kallid, te olete kõigest valesti aru saanud. Te ei tulnud siia kogema tingimusteta armastust. Selline armastus on kohas, kust te pärit olete ja kuhu te pöördute, kui siinne kehastumine läbitud on. Te tulite siia, et kogeda personaalset armastust. Universaalset armastust. Räpast armastust. Iharat armastust. Seksuaalset armastust. Hullumeelset armastust. Katkist armastust. Terviklikku armastust.

Sa oled jumalik. Sa ukomistad tihti, aga selles on jumalikkuse arm ja graatsia. Sa kukud läbi oma ettevõtmistes, aga selles on peidus jumalik ilu ja õpetus. Sa ei tulnud siia olema täiuslik. Sest Sa juba oled täius ise. Sa tulid siia olema läbi ja lõhki inimlik kogemus. Võrratu ja vigadega. Et siis tõusta ja ärgata taas mäletamisse.“

Mul ei ole aimu, kes sedasi on öelnud. Ausalt. Mind kõnetas. Ehk mitte valesti aru saanud, kuid harjunud aru saama, et elu ongi selline ja igatseme paremat. Uskumata, et mina ise oledki kõige parem, võrratum oma kõikide vigadega. Ja mina olen küll tänulik sellegi eest, et saan olla täiuslik väärtus. Kas see maailm on õige koht - ma ei tea, kuid lapsest saadik on mul tunne, et ma ei kuulu siia... Aga olen õnnelik et võin elada terviklikku ellu.

Ups, loometalgute tõsine ümbermäng

 Soovisime Kuldvõtmekestega taas vunki manole minna. Märtsis Värskasse. Teema  esitasin ka esmaspäeva õhtuks nagu kord ja kohus. Kuid  mitmed asju arutades Võrumaa loometalgute juhi Kadriga otsustasime, et  Värska ei saa minna. Juba seetõttu, et meeskonnad täitusid imekiiresti, kohtade  arv piiratud... Aga ka sellepärast, et me teema suht keeruline ja võrukad ei teagi, kui palju seda probleemi Võrumaal on... Ausalt öeldes, ma usun, et mitte keegi Eestimaal ei tea selle probleemi suurust, sest see võib olla väga varjatud. Ja kas vahel ongi see probleem, võib - olla on elustiil - ei osata ega soovita omas heaolus paremat tahtagi... 

Meie teema aga sai hoopis suurema tõuke edasi tegeleda hooga ja loovalt. Tõenäoliselt oodatakse meid Tartumaa loometalgutele sügisel. Vahepeal põimin osa sellelt oma vestlusõhtusse. üle võlvi naerdes. Arvatavasti tuleb vahele veel ühte ja teist teha. Ka tänane Tervis Plussi lugu läheb meie teemasse...

Me teema oleks olnud Värska loometalgutel

Olgu jääv meile eraelu, mitte erielu

Kuldvõtmekese meeskond on kahel korral loometalgutel osalenud, eesmärgiga leida ühiselt lahendusi isikliku abistaja teenuse (IAT) ja ligipääsetavusega seotud probleemidele. Seekord soovime ligipääsetavuse üle arutleda kolmandas võtmes – otsida ja leida lahendusi, mis sobiks kõigile osapooltele, keda on ju tegelikult palju. Oleme nii ametnike kui sotsiaalsüsteemi tervikuna, aga ka puuetega inimeste perekondade poolt kogenud suhtumist, et erivajadustega inimesed vajavad justkui kogu aeg „karjatamist”, silma peal hoidmist. Mis iseseisvusest IAT abil me räägime, kui kliendi elu eest peab ametnike arvates vastutama abistaja, mitte klient ise ?

Ka puudega kliendid vajavad privaatsust, võimalust suhteid luua. Ka nemad on kodanikud, kellele kehtivad samad EV seadused, nagu tavainimestele, kuid ikkagi jääb mulje, et puuetega inimeste jaoks on veel mingid eraldi seadused, umbes nagu alaealistele.

Nagu esimestel loometalgutel lubatud, loome Kuldvõtmekese fondi, kuid me ei ole nõus põhimõttega, et kliendi eest vastutab isiklik abistaja – praegu on suund sinnapoole, et sotsiaaltöötaja silmis on nö A ja O abistaja, mitte klient. Erivajadustega inimesel, kes elab oma kodus, on õigus privaatsusele, kuid ametnikel kipub ununema nii oluline asi, nagu konfidentsiaalsus isikliku abistaja ja kliendi vahel toimuva suhtes.

Seekordsetel loometalgutel soovime arutleda teemal ligipääs privaatsusele, sest ilma selleta ei taga ükski kaldtee ega muu abivahend puudega inimesele väärikat toimetulekut.

Meie meeskonda on oodatud erivajadustega inimesed, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, miks mitte ka ministrid, ühesõnaga kõik, kes mõistavad, kui olulise teemaga on tegemist, ja soovivad kaasa mõelda ning kaasa rääkida. Kuldvõtmekese meeskond on veendunud, et puuetega inimeste jõustamine suurema iseseisvusie saavutamise poole kergendab ka omastehooldajate koormust.

Puuetega inimesed, kes soovivad olla iseenda tee valgustajad, vajavad tõepoolest jõustamist, kuid „karjatamine” kindlasti ei ole seda.

Pean olema tänulik, et läks väheke teisiti. Et tegelikult tunnen, et mul on küll topelt vastutust. Palju rohkem tööd, kui ootasin. 

Eile vesteldes Kuldvõtmekestega, küsiti , mis tulemuseni jõudnud oleme ja kõik segane... 

Vastasin eile nii umbes, et pähkel on, kuhu tahame jõuda või mis on eduvõti. Usun, et igalühel on oma eduvõti ja ka säde, mis võib nakkatada teisigi... Pisirõõmudest algab tulemust.

Tänagi mõtlen nii.

Tulemus on lõputu eesmärk. Kui miski käes, algab kohe uus soov... 

Tervis Plussis...

 ... seksuoloog Rita lugu "Meil kõigil on õigus naudingule". Loos avaldan minagi oma arvamusi armastusest, seksuaalsusest ja natu sexi - isikliku abistajast. Minu meelest on sexi - isiklikul abistajal vaja konfidentsiaalsust, kui tava isiklikul abistajal ja siin on eraelu puutumatus eriti oluline. Tõsi, see on vist Eestis esimesi avalikke lugusid sel teemal, kõike ei olnud ju võimalik  kohe kirjutada.

Arvan samuti, et paljudele inimestele võib tekitada selline mõtteviis meelehärmi, kuid seksuaalsus ja naudingud, armastus on elu tähtsaim osa... kõikidel inimestel.

https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/92226863/meil-koigil-on-oigus-naudingule?fbclid=IwAR1ZSfDTRkLyile1msWUNKuuJRcFQZIAaglaT7kg9lCCG6xZlXAtoZRWusg

NB! Mina ei ole kuhugile aheldatud. Seda sõna ei ole kasutanud ei mina ega Rita. 

Ja kindlasti maalin jätkuvalt jalaga. Väikesi apsakaid ikka juhtub ajakirjadeski...

 Täna linna minnes tegime Hannaga mõned selfit. Minust 😋 

Maja ees oli ilus päike ka. Prillideta oleks olnud päris pimestavalt valus päikest vaadata...

Hele päev andis uut energiat.

    Tegelesin päev loometalgutega.

Vestlusõhtugagi.

Käisin Maarja pool. Tegime kiir - koostööd. Seda me teeme alati, kuid täna saime poole tunniga see paberile, mida olime arutanud juba ammu ilma. 

Unustasin süüagi. Olin õhinal... Sõin alles õhtul. Nii muideks juhtub sageli, kui soovin midagi luua, valmis saada...

Mõnus asjalik päev oli. 

Head küünlakuud!