Täna ja ülehomme

Täna oli minuga intervjuu koduvalla infolehes.
Vaatasin hetk tagasi, kas internetis on juba uus leht - polnud veel. Kui leian valla kodukalt lehe linki, panen siiagi.

Ülehomme, 24. veebruaril on Melliste koolis, vallas mu kolmas näitus. Lahedal pidulikul päeval :)

Homme võiks enam - vähem olemata olla :P

Müstika ehk taga targemaks

Oli kohv. Hommikul. Presidendi kohv. Mu lemmik kohv. Oli kohe pool purki. Hommikul kell 8 tegin endale kohvi. Poisid magasid veel.
Siis ärkasid poisid. Tegid ka kohvi. KUID head presidendi kohvi enam ei olnud. Oli vastiku hädapärase maxima kohvi jäägid. Sorry, kuid maxima kohv tõesti ei kõlba kuhugile!!! Kunagi naabrinaine laenas tagasi tahtmata, meil mõlemal oli vist siis kohvi puudus... Temagi oli ostnud seda mitte joodavat kohvi, mida tahtis ära visata... Mõtlesin, et ma ei viska seda kohvi, las seisab - ega ta leiba ei küsi...

KUHU KADUS PRESIDENDI KOHV PURGIST POOLETEIST TUNNIGA?

Kas keegi oskaks müstikat seletada?

Ootuse ärevus

Olen olnud üksinda. Pühapäeva otsa. Nii naljakas on. Viimasel ajal on mu ümber olnud igasugune möll.

Üksindus kõle.

Kuigi üksinda olemine on päris mõnus.
Hommikul magasin päris rahulikult ja kaua. Eile õhtul tundsin kohutavalt väsimust. Sellist väsimust tunnen harva. Aga poolteist kuud on olnud ÄGEDAD.

Siiski mu seesmine möll ja jama ei kao üksinduseski...
Täna aga ei suuda ka neile rasketele jamadele mõtelda, olen küll üksi ja... On vaid üks OOTUS, mida tahaks kohe teada kes ja kuidas... ;) Annaks Taevaisa, et kõik sujuks hästi ootusega... Võib juhtuda, et ootuspinge kasvab veel homsega...

Elu on kõigele vaatamata LAHE!

Maitse suus :)

Tulin Jänedalt. Koolitamas. Oli 28 noort üle Eesti. Koolituse eesmärk oli treenida osalejate võimet käivitada oma loomingulistmõttelendu ning loovalt visualiseerida. Mina tegin unistamisteemat poolteist tundi. Olen veendunud, et unistusteta ei ole ega tule ka loovust.
Arvan, et mul sujus kõik hästi. Kuigi endamisi tean oma tehtud veakesi või seda, mida järgmine kord teha teisiti. Paremini.
Igatahes sain taaskord kinnitust, et koolitaja amet on see, mida TAHAN teha. Nii äge on harjutuste ajal vaid käia tasakesi gruppide juures või vaadata lihtsalt kella või juua kohvi mõeldes, mida järgmisena rääkida / teha.
Erivajadused ei sega üleüldse. Hea isiklik abistaja peab vaid olema minu kõrval. Täna oli esmakordselt Kadi, kes sai oma tööülesandega ilusti hakkama. See oli väga meeldiv, et mõni grupiliige sai juba poole tunni pärast minust aru ja aitas samuti "tõlkimisel"...

Loodan südamest, et edaspoidigi hakkab koolitusi pakkumisi tulema. Ja ma ise lähen järjest paremaks...

Praegusele tasemele ma küll ei taha jääda!