Mamma olla uhke ja hää

 Täna käidud mamma juures ja ise mammana laste juures. 

Ei saa paremalt kuulda oma kallilt mammalt, kui et ta on minu üle uhke, et olen hooliv mamma olla  oma lastele... See on miskit sellist, mis ületab kõik tänud mul mammale... Ja kui väike Alice oma maja ees võttis mu käe "Tere mamma" ja surus end minu vastu, hetkeks, siis mõttlesin, kas mina suudan anda endast lastele niipalju elutarkust ja armastust nagu mu mamma mulle... Aga elu läheb omasoodu edasi... Kord on väikesed põnnid ise mammad ja ootavad ise lapsi kuhugile külla... 

Käisin Liisu kahe aasta sünnipäeva tähistamas. Ma ei tea, kuhu aeg kaob... Alles ta sündis....

Täna abistas mind mu uus isiklik abistaja Ulvi. 

Seda ka, need tokkroosid meenutavad mulle kunagist naabrimemme... Iga aasta jääb tokkroose kiviaia ääres vähemaks... See aasta eriti vähe. Keegi pole nende eest hoolitsenud. Mina ka mitte... Eelmine aasta veel veidi sain hoolitseda, tõmmata piirdegi, et niitmisel näha...  Eks seegi ole elu kulg... Kõik möödub, kaob.... Tuleb uus..

Eile Elvast ujumast tulles...

... toimus päästeoperatsioon lilledele, mida enam ei tahetud... Ma teadsin seda ja siis me tassisimegi lilled tuppa ja Kristi viis mõned endale. Hommikul vaatasin, et kõik taimed nagu naeratavad mulle, nüüd nad said omale uue kodu samasse treppikotta! 💕
 

Aiamaal ja varbad Emajões täna

Oli üllatav laupäev. Veel ei õhtu ei uskunud,, et täna saab nii lahe laupäev.  Ja mu ratastool sõitis uhkelt autokärus...

Ajast juusteni

 Ausalt ka, aega pole enam ajal. Olen ammu tähelepanud, et päev ja öö lihtsalt lühemad... Võib-olla ongi nii nagu olen kuulnud, et kokkulepitud aeg on ajast viis - kuus tundi pikem, tegelikult pole enam ööpäevas 24 tundi... Päris huvitav ju... 

Kui kõik on muutumises, miks siis ei võiks aeg olla muutumises?

Enamus inimesi ütlevad nüüd, et vanaduses läheb aeg kiiremini, toimetades lendab aeg... laste kasvamises näeb aega.. ´Ja samas on paljud stressis, sest pole aega... 

Mina võtan rahulikult. Tunnen küll, et aeg nagu kaob nagu rutem liiva, kõik möödub linnulennult... Hommik ja juba õhtu, õhtu ja juba hommik...  See kindlasti pole seotud vananemisega, see on seletamatu tunne. Tajumine. 

Kuidagi kerge on.

Ja kui jääbki see nädal tegemata - mis siis... Ehk ei olnud õige hetk teha. Mul on olnud kohtumisi nädal. Lahe. Asjalik. Põnev. On tulud palju taipamisi juurde.

Olen nädalale tänulik.

On aega või pole aega... Niikunii elu koosneb hetkedest. Hetked kaduvad, kuid nähtavad samas...

Ja uued isiklikud abistajad on hakajad ja tublid. Kuigi vahel pean ka endale ja neile meelde tuletama, et vastutan ise ja usaldan end.

Ja mul on ikkagi juuksed, mis võluvad mind endki. Teisi naisi ajavad natu kadedaks - seda kuuldes on mul alati kummaline tunne... Sest kõik naised on ilusad ja võluvad. Mina usun nii... 

Oi, nalja -, kuid ikka juhtub

 

Juhtub ikka asju. Ühel ja teisel päeval. 

See nädal on alanud päris hästi ja vahvalt.   

Spargeli kohvikus soovisin vaarika panna cottat. Mina ja minu  vaarikad, eksole. Vaarikade asemel olid maasikad. Sest nagu öeldi, vaarikad said otsa, kuid kuskil sees pidi üks vaarikas olema. Mina ei leidnud ühtegi vaarikat... 😀

Eile oli siis podcasti salvestus. Tegin ´Mirjamiga pisikese stuudio nurka - tore loov mäng. Vähemasti kõlaritelt sai tolm pühitud, mis riiulis olemisega oli kogunenud... 😂😋 Üks hea asi viib ikka teise hea asjani.😀 Juhtub ikka häid asju... 

Stuudionurga peaks nüüd rohkem kasutama hakkama. Kuid suuremat ruumi oleks ikkagi vaja, kuid just sellega tegelemisega, pole hetkel mul aega jäänud... Võtan rahulikult. Kõik võimalik tuleb täpselt õigel ajal.

Talupoes sain kaupa peale metsmaasaikaid. Täna. Olin üllatunult. Olen tänulik.

Mul on veel uus isiklik abistaja Sherelin. Proovipäev oli minu meelest vahva. 

Välja olen ka saanud. See on  hea tõetusega juuli algus...  

Minu ja Merikese vestlus Numbritekeele podcastis ka Youtobe´´s minu kanalil

 

Olin külaliseks Merikese Numbritekeele podcastis

 Sain teada oma edukuse kood 52536

Numbritte keeleski tundsin end ilusti ära.

Minu meelst sai super lahe podcast, kus kõik ongi nii nagu zoomis oli - ehe 😉💕 Aitäh Merikesele, kes minu kirjale, et võiks koos podcasti teha, vastas pea kohe. Usun siit tuleb taas uut mu ellu...

Aitäh Mirjamile tõlkimise eest.

Joonistasin ajaviiteks eile õhtul karikakad tänaseks aiamaalt tuppa 😉😅

 

Need vaarikad ehk ma polnud unustanud oma aiamaad

 

Käisin aiamaal kuskil mai alguses... 

Tänaseni polnud saanud taas uuesti minna... Võib ju arvata, et mõtle/(si)n kolimisele ja aialapike unaruses... 

Nii see aga ei ole. 

Seni kuni siin olen ja elan ning kui vähegi võimalik on, tahan ka aialapi korras hoida või vähemasti piiluda, mis elu-olu seal on. 

Seda enam, et seal on minu esimene istutatud õunapuu... ja Aiatibi...

Täna avanes korraks õue minna. Spontaanselt. Alguses oli ´kurb näha rohtunud aiamaad jälle... Aga nähes palju õunu õunapuul - kuue aasta jooksul pole puu nii palju õunu kandnud - tuli mulle naeratus suule. Ja siis hõikas Mirjam, et vaata, kui palju vaarikaid... Siis sain aru, et aialapp ootas mind, et rõõmustada. Mõned maasikad leidsime ka . Tikreid saab ka... 

Tõnul, kellega kohtusime esimest korda, oli imeväel tööriist kaasas - ja minu aialapikene sai kenama ilme.  Tööd jagub veel küllaga, kuid hullem sai ära... Vaarikavõsud on end ajanud üle maalappi...

Oli päikest.

Oli vihma tiputamist. 

Oli tore asjalik pühapäev, veel asjalikum pooltundi õhtupoolikust.  

Aitäh meie seltskonnale Tõnule, Mirjamile, Valevile ja ka mulle endale 😍 

Pildil tänane saak. 

Nüüd mu südamel rahulikum olla...et tean,  mis aiamaal üleüldse toimub... 

Kõike oli päevas....

Lõpuks on olnud hea üllatav päev. 

Olen tegelenud abistajate kandidaatidega. Hetkel on neid mitu - mitu... Mõni on loobunud, ei vasta enam. Mõni küsib tööd ja raha, kuid pole isegi uurinud, kus töö asukohta, kus elan... See paneb mind mõtlema, mis toimub...

Aga täna toimus minu elu kõige kiirem töövestluse kokkuleppimine   ja kohale tulemine. Praktiliselt paarikümne minutiga, poolteist tundi enne seda kirjavahetust... 

Ja üllatav lisaks... Minule kandideeris isiklikus abistajaks mu hooldekodus oldud aja minu lemmik hooldaja tütar... Elu ikka üllatab 😀 Ulvi tuli koos ema Külliga ... Hästi hästi tore taaskohtumine ja töövestlus oli Imeilusad lilled on nende aiast.

 

 Seega loodan, et saan mitu abistajat veidi pikemakski... Töövestlusi on uuel nädalal ka. 

End teades on abistajaid ikka rohkem vaja, et ei oleks tühimikke, et miski jääb tegemata, et pole lisakäsi... 

Tahan elada. 

Mitte elus püsida... 

Need kaks ise asja.

Öösel käis klõps minust läbi, et hakkan rääkima videotes Kuldvõtmekeste keeramistest

1. video varsti minu Youtube'i kanalil.

Homme olen jälle ootamatult üksi....

Uhkelt üksi kodus kaks päeva

 Ja tähistasin  IAT tähtpäeva pannes uuesti töökuulutuse isikliku abistajatele. Kandidaate juba on...

Pool energiat läks sellele ning üksinda olles läheb toimetustele poole kauem aega - aga ellu jäin taas siiski. See on kõige tähtsam.

Homme tuleb Mirjam lisa käteks mulle.

Ahjaa, täna sain vähemasti sõbranna Kati häält kuulda  Helistasin sünna puhul talle.  Laulsin ka.

VAJAN ISIKLIKKU ABISTAJAT

Otsin usaldusväärset isiklikku abistajat, kelle tööülesanne on mind füüsiliselt abistada igapäeva elus.

Minu elus on loov sündmused ja ringiliikumised kõikjal.

Ootan inimeselt:
– usaldusväärsust
– rahulikku ja töösse hoolivat suhtumist
– keskmist füüsilisist jõudu.

Kui tunned, et see tore töö võiks sulle sobida, kirjuta mulle tiia@lux.ee või helista/saada sõnum 5529317.

😊😉 Rõõmsa kohtumiseni

Täisväärtusliku elu Loomine

 26 aasta eest  kiigusin end ellu tagasi...  See kiikumine oli Soomes...

Täna, 1. juulil saab 26 aastat isikliku abistaja teenusest. 💖😊 

Isiklikke abistajaid on olnud selle aja jooksul 128 .  Kolm neist on jäänud püsivalt, kuid siiski vahepausidega, aga neile olen saanud ja saan looda sos olukordades. Hanna, Kristi ja Mirjam. 💕 

Aitäh kõikidele mu lisakätepaaridele   ehk isiklikke abistajatele.💕

Olen suutnud luua iseemdale elu, mida soovida võib. Alati soovin parimat elu. Kuigi on hetki, kus tahaks kõigele jalaga lüüa - mina võin nii öelda, sest  jalad mu käed. 

Olen ise enda eest vastutaja. 

Tõestanud eriliselt, kuid samas väga tavaliselt saab elada omas kodus.  Kogu ühiskonnale mõte, et on  aeg muuta suhtumist, kas vaja hooldekodusid juurde ehitada või hoopis aidata inimestel elada täosväärtuslikuölt omas kodus...

Hästi palju ikka ja jälle olen kuulnud, et hooldekodud on ainus hea variant... Kas kõikidele - selles on küsimus. Ja mulle tundub, et enamus inimesi ei oskagi endale ega lähedastele muud parimat soovida. Vastuvõtta. Kurb on  see. 

Ja sotssüsteem aitab... Aga kui inimhing suudab ise  rohkem end aidata, usaldada ja vastutust võtta, siis jääb  suur süsteem lihtsalt hätta. Oleme ausalt, keegi ametnik ei tea, mis teiste sees soov  ja elujaks tegelikult on. Keegi ei tea peale inimese enda. Sageli ei julgeta ka öelda, sest ei osata enda sissegi vaadata.

Minu elu on just see, et võimalik on teine tee. Ei pea klaammerduma süsteemi. Saab elada vabalt oma elu. 

Aitäh ka vallale IAT rahastamise eest., 💚 

Kuigi olen ise teenust rahastanud arvastavasti summaga, mille eest saaks osta korralik uhke maja. Ma olen ikka olnud tubli 💖 

Loon edasi võluvalt täisväärtuliku elu. Uue kodu ostan ma ka. Vaatamata kõigele.

Aga mõtlen juba ka, et IAT peab muutuma ja arenema, ta on kuhugile toppama jäänud... Üks võimalus on see, et luua ise vahendeid juurde, et teenust toimiks paremini, mitte jääda lootma sotssüsteemile.

Täna võin olla tänulik ja õnnelik. Uhkelt tähtpäeva tähistada.💖 Kiigun edasi ellu...