26 aasta eest kiigusin end ellu tagasi... See kiikumine oli Soomes...
Täna, 1. juulil saab 26 aastat isikliku abistaja teenusest. 💖😊
Isiklikke abistajaid on olnud selle aja jooksul 128 . Kolm neist on jäänud püsivalt, kuid siiski vahepausidega, aga neile olen saanud ja saan looda sos olukordades. Hanna, Kristi ja Mirjam. 💕
Aitäh kõikidele mu lisakätepaaridele ehk isiklikke abistajatele.💕
Olen suutnud luua iseemdale elu, mida soovida võib. Alati soovin parimat elu. Kuigi on hetki, kus tahaks kõigele jalaga lüüa - mina võin nii öelda, sest jalad mu käed.
Olen ise enda eest vastutaja.
Tõestanud eriliselt, kuid samas väga tavaliselt saab elada omas kodus. Kogu ühiskonnale mõte, et on aeg muuta suhtumist, kas vaja hooldekodusid juurde ehitada või hoopis aidata inimestel elada täosväärtuslikuölt omas kodus...
Hästi palju ikka ja jälle olen kuulnud, et hooldekodud on ainus hea variant... Kas kõikidele - selles on küsimus. Ja mulle tundub, et enamus inimesi ei oskagi endale ega lähedastele muud parimat soovida. Vastuvõtta. Kurb on see.
Ja sotssüsteem aitab... Aga kui inimhing suudab ise rohkem end aidata, usaldada ja vastutust võtta, siis jääb suur süsteem lihtsalt hätta. Oleme ausalt, keegi ametnik ei tea, mis teiste sees soov ja elujaks tegelikult on. Keegi ei tea peale inimese enda. Sageli ei julgeta ka öelda, sest ei osata enda sissegi vaadata.
Minu elu on just see, et võimalik on teine tee. Ei pea klaammerduma süsteemi. Saab elada vabalt oma elu.
Aitäh ka vallale IAT rahastamise eest., 💚
Kuigi olen ise teenust rahastanud arvastavasti summaga, mille eest saaks osta korralik uhke maja. Ma olen ikka olnud tubli 💖
Loon edasi võluvalt täisväärtuliku elu. Uue kodu ostan ma ka. Vaatamata kõigele.
Aga mõtlen juba ka, et IAT peab muutuma ja arenema, ta on kuhugile toppama jäänud... Üks võimalus on see, et luua ise vahendeid juurde, et teenust toimiks paremini, mitte jääda lootma sotssüsteemile.
Täna võin olla tänulik ja õnnelik. Uhkelt tähtpäeva tähistada.💖 Kiigun edasi ellu...
