Suve 2026 lõppu mõtted, videos

See video meeldib mulle endale ka... Räägin vägagi hästi. Mõni hetk tundub Mirjamiga, et tõlge oleks nagu liiast varsti...  Samas olen pildis suhteliselt vabalt võrreldes päis esimeste videotega. Nüüd annab vaid paremini aina teha 😉

Mitte midagi tarka...

Hommikul ma mõtlesin et tuleb teistmoodi pühapäev... Aga tuligi hoopis teistmoodi 😃

Kõike oli... Ja kõike ei olnud... Rõõm oli, kurbus oli ja muud tunded. Ja pool päeva läks Youtube'i mõistmiseks! Miks ta äkki hakkas subtiitreid ja tõlkeid jaapani keelde tõlkima jne 😆 Tänasel videol ärge lugege subtiitreid! See tõlge on täiesti ajuvaba 😂 Kusjuures kõigepealt ma kirjutasin ise, aga äkki Youtube'le ei meeldinud, et ma kirjutan jala abil ja mitte käega, mine võta kinni 😀

Praegu on mul tunne, et ma ei tee ühtegi videot enam, mul on kopp ees!

Aga kõige parem on see, et maal "Valguselaps" on taas kodus ning ootab uut näitust! 💖

Mitte viitsimisest sündis ehk tuleviku rõõm

 Ei viitsinud muud teha, kui proovisin videot teha. Ise. Üksinda. 

Kõik eelnevad videot on tehtud kellegi abiga. 

Olen varemaltki mõelnud, et võiksin hakata ka ise üksinda videosid tegema... Siiamaani võtsin hoogu... Mul läheb hoovõtt alati kauem.. 😋  

 Enda meelest panin subtiitrid ka alla, mässasin tunnikese, ikka pole tõlget ... Aga proovige, kas saate minust aru. Ongi mulle huvitavam teada... Jätke kommentaar, like või mida iganes.

Päris elus läheb mu kõnest - hääldusest arusaamisega keskmiselt kolm päeva... Aga mitu videot peaks tegema, et minu jutust saadakse aru :) Tänane mitte viitsimine on või oli huvitav tegemine...

Kardan, et nüüd hakkangi rõõmsasti videosid iga kell, kui tuju tuleb 😀 Ei pea ju igakord ootama lisakäsi ega häältki...

KÕIK ON VÕIMALIK.

OLENGI VEELGI NÄHTAV. OLEN ENDA BRÄND.

Hea uudis

Jumal tänatud - maal Valguselaps saabub mõne päeva pärast koju tagasi. Päeva parim uudis, et Valguselaps leitud. 💖 Kuu algusest oli kadunud... Oligi jäänud kuidagi jäänud näituse pakkimisel kaasa panemata...

 Ma arvasingi, uskusin, et Valguselaps pole jäävalt kadunud... Sellist uskumust ei saagi endasse võtta. ..

 Öeldakse küll igal pool, et minevikust tuleks lahti lasta... On  tunne vahest, et minevik peaks nagu kõikidel inimestel üdini .halb ´ja traumasid täis olema... Ma ei tea... Minu elu algas traumaga,  elus on olnud tuhandeid traumasid - pagana pihta ma pole neisse kinni jäänud. Päriselt ka. 

Ma ei tee vaid nägu, et on äge ja vägev elu. Mu elu ongi seda. Äge. Vägev.

Mäletan head.

Mäletan halba. Kui vaja. Näiteks kui jagan kogemusi...

See on minu elu. Olnud ei saa muuta. Tulevikku olevikus saab muuta.  Soovides veel paremat kui on olnud. Ja samas tean, et sel paremuse poole teelgi saab olema kurbust ja valu. Muidu ei saakski tunda head. Kui hästi siiski kõik on. 

Margot saatis esimese näituse pilte. Neid mul polnudki alles... Koduleht uuenes omal ajal, arvuteid olen vahetanud mõned korrad... Ühesõnaga, täna ma ei tea, kus osa pilte  on... Seda suurem rõõm on, et Margotil on pildid olemas, nüüdki veel 😍 

Nii hea on pilte vaadata. Polegi ma ise palju muutunud, iihhii - ikka näen hea välja... Muide, need kingad, mis jalas, olid hästi mugavad. Pildi vaadates meenus... Arvan, et neid maale enam näitustel ei näe... 

Momentiks, kui avastasin, et Valguselaps kadunud, kadus korraks ka tahe olla  maalikunstnik... Nüüd jälle vägagi tagasi.  

Valguselaps elab mu sees.  Vist...

27.08.2009 -st keerleb karussell täie hooga

 

Iga päev võib miskit tähistada... Kõiki tähistamisi ei peagi kõik teadma.. Võib. Kuid milleks... Mõni hetk on olnud iseendale tähtis... 

27. august 2009 ei unune iial. Seda jagan alati. Tähistan alati.

Avasin siis oma esimese näituse -  Unistuste lendlemine 💖 Lille Majas Tartus.

Samal päeval oli minult esimene töötuba ehk koolitus. 💖

Ja õhtul minule mõeldud kontsert, kus laulis German Gholami ka´. Nägin siis teda esimest korda elus. Olime koos laval. 💖

Üks päev nińg kogu elu keeratud sajaga tõesti unistuste lendlemiste suunas.

Siis ma veel ei teadnud seda.

Samal õhtul sain kutse minna näitusega Tallinna.

Nii see näituste karussell keerlema hakkas. Tänaseks on  mul olnud 107 näitus. Tundub uskumatuna ka mulle endale, Kuid olen õnnelik ja pisut uhkegi. 💖

Germaniga koos olen olnud, appi, ma ei teagi mitu korda laval.. Septembris olen  jälle:

 https://www.tiiajarvpold.ee/2026/08/septembrikuu-muusika-embuses.htmln

Näpistan end natuke, kas see kõik aastate jooksul on  olnud päriselt... Vahel tundub seda vähe - võinuks teha palju rohkem, Vahel tundub kõike tohutult palju. 

Võin teha endale pika pai 💖

Tuhat tänu Ragnarile, Helenale ja Margotile, kes aitasid võluva karusselli keerlema panna. Eriline tänu Ragnarile, kes juulis 2009 keset Emajõge keskööl hüüatas küsivalt: Tiia, kas näitust tahad, teeme... 

Nüüd täna tean kindlamast kindlamalt, et super head asjad võivad ja saavad tulla nagu välk selgest taevast. Ilma suurte projektideta...  Tuleb lihtsalt öelda jaaaa💖  

Täna mõtlen emale...

Täna mõtlen emale. Tegelikult talle mõtlen rohkem, kui arvata võib...

Sageli on arvatakse, ett ma ei mõtle või ei taha mõelda emale või ega suhelda temaga... Olen kuulnud mitmesugusi  arvamusi... 

Mina tean aga ise, mis tunded on mu sees. Ja neid ei saa keegi ümber lükata ega valeks teha. Need on minu tunded. Isegi mitte ema ise... 

Sest minu omas südames on ema kallis. Meil on jah lõpmatult palju olnud mitte head... Eriti siis, kui läksin oma ellu.., Aga nüüd tean, et kõik see, mis oli, on mulle vaid hea. Sain oma ägeda ja vägeva, võluva elu. Olengi täisväärtuslikus elus. Nagu ema mulle juba lapse saadik soovis, et saa suurena ise hakkama... 

Nüüd olen piisavalt suur. Saan ilusti hakkama. Olles selline nagu olen. Usiun, et olen vägagi lahe ja võluv hing. Olles ise ka ema ja mammagi.. Ema vist ei uskunud kunagi, et saan emaks - puuetega naine nagu olin... See tundus hullumeelsusena... Tean. Ja ometigi sain emaks. Ja nüüd olen mammagi... See õnne ja uhkuse tunne. Vahel tahaksin nii väga omaette, et mu ema kogeks seda vanaemalikku tunnet minu lastega... Võib ju olla, et saabki kogeda enda viisil - ma ju ei tea. Ema ei räägi minuga. 

 Mina räägiksin hea meelega.

Aga... kui ema ei taha kuulda ega näha mind - siis ei saa mina sinna miskit teha. Ma võin küll arvata, et ehk nukker tal minuta... ´Kuid ehk polegi tal nukker olla... Ehk hoopis rahulikum ja rõõmsam minuta emal... 

Tean, et ma pole olnud emaga alati üksmeelel. Lapsed vist ei saagi olla emadega päris üksmeelel. Siis oleks ka miskit valesti... Tihti pubekana ei öelnud erimeelsust välja... Tänapäeva noored on paremad välja ütlejad. See polegi vahel nii paha nagu näib... Kuigi noorus olevat alati hukkas. Mina ei ole võtnud päris kuldse tõena. 

Iga väiksem või suurem hing on omaette isiksus. Käib omal eluteel. 

Emal on sünnipäev... Nii sooviks talle minna gladioole viima... aga, aga, aga...  See oleks jälle ehk talle meelehärmi tegemine... 

Minu soovid on mõtetes emale. 

Tänudki. Siiralt ja ausalt. Ka kõige valusamate hetkede eest tänan ema täna ja alati. Olen aru saanud, et olnud on olnud ainult väga heaks hüppeks, kes olen - hakkaja ja tugev naine. 

Ma polegi emale sünnipäeval laulnud... Selle Suveniiri kontserdiajal Tartus laulsime  kõik koos "Väikese aed", video lõpus näete mindki kaasa laulmas. Siis lauldes mõtlesin emale...Täna pühendan laulu lõppu  talle 🌷💖

Need laulud ei saagi otsa

 

Sattusin hoogu, unustades kõik muu soovid, plaanid mured ja jamad ja hakkasin kokku korjama laiali olevaid laulusõnu ja noote! Tegelikult ega nad väga laiali ei olnudki, 1-2 märkmiku vahel. Aga nüüd on nad ilusti ühtede kaante vahel. Ja oh sa imede ime, kiletaskud said otsa! Sest laululehti tuli palju-palju!

Nüüd vaatame, kuna ja millal ma jälle laulan 😉 Kass Bongo oli ka väga üllatunud, et selgeks õpitud laule on nii palju, ma ise arvasin et poole vähem... 😊

Minu meistriklass otse kodus

 Täna tegin pisikese laheda ja toreda töötoa esmakordselt otse ühes armsas kodus Avinurmes. Mind lihtsalt kutsuti külla ning sooviti proovida jala abil maalimist.

Mind võõrustas Helerin oma tüdrukutega. Oli mõnus pärastlõunane pühapäev.

Olen sellele salamisi ka ennem mõelnud, et mis oleks, kui pakkuda end kodudessegi töötube/meistriklassi tegema. Pererahvas saaks tunnetada, kuidas on teistmoodi teha kunsti ja kas ongi teistmoodi. Vähemasti looks rõõmu üheskoos. Kes soovib ka sarnaseid meistriklasse enda koju, kutsuge mind julgesti külla.

Lõpuks saimegi neli imeilusat kunstiteist.

Elus esimene kord, muide...

 Kus olin elus esimest korda paar tundi tagasi? 

 Nii uskumatu, kui see mulle endale ei tundu, kui ma polnud ennem käinud Jõgeva kesklinnas. 😃 ´Ma ei mäleta vähemasti... Jõgevalt läbisõitnud aga oi kui palju...

Nii nii

 

                                                                  Jah, tõsi on, päevad ja hetked, üldse tunded, mida tunned, on sinu - minu teha. 

Kirjutan suht tihti sinu -.minu, minu - sinu, nii lihtsam oma mõtteid väljendada. Ei mõtle kedagi sinuga. End küll.

 Akna taga täpipealt selline ilm, et vikerkaar võib kuskil olla. Ma ei näe. Kuskil kindlasti on.

Sel suvel olen näinud vikerkaart vaid ükskord.  Suviti olen ikka rohkem näinud...

Aga tänasel Eesti taasiseseisvuspäeval on mul hästi vaikne, kuid mõnus olemine. 

Hommikul arvasin, et tuleb igav ja  üksluine päev. Olen ju pea kogu päev üksinda... 

Aga ei.

Maalisin ühe kihvti maali... Kevadest saadik oli mõte... Usutavasti septembri kontserditel võib näha 😉Enne ma ei panegi maali pildi kuhugile.... Vot, seekord ei näitagi kohe uut maali 😋 Mulle meeldib . 

Siis vaatan akna taga - jälle läheb jutt taeva all - pilvi. Pilved muutavad end väga kiiresti ja värve ka.Imeline. Samas paneb mõtlema ... Olen taevast vaadanud lapsest saadik - kuid selliseid toone ja pilvede kihte pole nagu ennem kunagi olnud... Ehk oligi, ei osanud vaadata... 

Homsest pühapäeva õhtuni olen kodunt ära. Külas. 

Kuldvõtmeke iseendas

 

Septembrikuu muusika embuses

Septembri alguses on kontserdituur "Septembrikuu muusika embuses"

 https://fienta.com/et/s/septembrikuu-muusika-embuses. 

Kontserdil laulavad Germán Gholami (tenor) ja noor tõusev täht Lilian Sauvola, külalisena esineb trompetil Hispaaniast Ali-Reza Gholami ning kontsertmeister Elina Vassiljeva.

Ja veel tean saladuskatte all, et võib näha kuskil kontserdi ajal septembrikuu värve, mis tulevad kellegi Tiia Järvpõllu pintslist! 😉

Muusika ja maalikunst saavad jälle kokku! 💖

9. september toimub kontsert Võru Kandles

10. septembril Tartu Jaani kirikus

11. septembril Pärnu Eliisabeti kirikus

12. septembril Haapsalu toomkirikus

13. septembril Tallinna Jaani kirikus

Tulge nautima ja olema heas muusika embuses! 💕

Salakavalalt, täna

 

Vau! See on esimene video, mille sain telefonist otse Youtube'i üles laetud! Ma ikka arenen! 😛

Suveniiri viis...

 

Ega ma ei mäletagi, miks ja mil hakkas Suveniir mulle meeldima, eriti Olev Vestmann... Liane Loog ja Heli Koppel... "Väike aed" tundub küll peas eluaeg... Minu meelest ka, nagu Liane isegi eile ütles, keegi  ei laula seda nii hästi kui tema see on Liane. 

Lintmaki saates olid mul lindid Suveniiri laule täis. Kassetidki. Kassetid praegugi kapi otsas. Maki pole enam.  

YouTobe´s polegi kõiki laule... Vähemasti mina pole leidnud.

Olen Suveniiri pubekana näinud vist neli viis korda. Kord olin puru haige, kuid siiski kiuste läksime´ Vanemuisesse kontserdile - ema oli vastu, aga tädi Elle ehk mamma oli ikka väga  poolt - ning siis juhtus ime: sain hetkega terveks. See lihtsalt oli nii. Ma ei köhinud ega aevastanud.... Arvan nüüd, et sedasi lähebki, kui sa miskit kogu hingest soovid... Haigusele lihtsalt pole enam aega mõelda. Keskendud parimale. Soovile. 

Minu ealised ei saanud üldse aru, kuidas kuulan vanade inimeste ansamblit... Tegelikult kuulasin kõike. Popist klassikani. 

Suveniir oli kuidagi südamlik, rahulikum... Laule sain kaasa laulda omaette. Siis ei julgenud avalikult teiste kuuldes laulda... Eile laulsin pea kõik laulad kaasa. Ja olin tänulik Germanile, kes on mind pannud  nüüdseks laulma. Oma moodi laulma. Vahele lisan, et lapsele armastasin mängida laval laulmist, siis julgesin... Pubekana kadus julgus. Ma ei imesta ka. Kui räägiti,   et ma ei saa laulda...

   Suveniir laulud siirad. Armastus...

Eks olin siis minagi esimesi kordi armunud...Jah, olin korra ka Vestmanni sisse võetud ... Praegu mõtlen naeratades, et naljakas oleks olnud, kui ma poleks olnud armunud või oma lemmikutesse sisse võetud .. 

 Siis tuli armastus... Muide, ega Aivarile ka väga ei meeldinud Suveniir, kuid sellegi poolest minuga kuulas... 

Laulud aitasid kuidagi igatseda.

Õppida kooliajal. 

Samuti nagu Dassini laulud ja Goya muusika... 

Nüüd laulan ise  "Tule õekest". Just Vestmanni oma, mitte Lillepea.  

Mul on varsti kontserdi repertuaar olemas, mida viie aastaga õppinud.  Ja need laulud tähendavad mulle nii palju... 

Suveniir elab.

Suveniiri laulud elavad minus... 

Hästi lühike videoklipp, kuid mõteainet palju. Krabas leituduv lambikene, Avastasin selle vidinaga on vahva "mängida" ehk siis ükskord olla geellaki tegija - kunstnik jala võime. Midagi sellist pole juhtunud mina veel nägema... Kõik on võimalik aga!

Tõsiselt, viimaks ometi midagi paremat mulle geellakki tegemiseks Väikene uv lamp, mitte suur . Väikesesse on lihtsalt lakkijal mu sõrmi sisse panna...

Sõrmigi mul topelt vahetevahel 

Eile SUVENIIRI kontserdil

 

Mamma ja mamma

 Võib öelda, et oli mammade päev.

Kuulsin endale ütlevat sadu kordi  mamma ja mamma. Nii armas. Mu üks tibu sai neljadeks. Käisin laste külas.     Lastel oli rõõmu. Müramist.

Mul ka.

Ise käisin Südamekodus mammat vaatamas. Taas. 

Mõelgem , kui tohutult armastust saab kanda ja anda naine, kes on ise laps oma mammale ning olles samas mamma oma lastele... 💕

Eilne õunapäev, videos

 

Sel aastal on nüüd 1. linnuke kirjas

Tegin õunamoosi. 

Eelmine aasta jäi üldse vahele millegi sisse tegemisel... Miks - ma ei teagi... Nuputasime Mirjamiga päeval, mis siis eelmine aasta teistmoodi oli ning kas tõesti ei keetnud ma ühtki moosi... Välja ei nuputanud. Ei meenunud.

Muidu olen iga aasta midagi teinud. Õunamahlagi...

Tädi Taima ja onu Valdekole suur aitäh õunte eest.💕 Sain teha moosi, kooki ja mannavahtugi. 
 

Seda nalja tahan mina näha!!!

Kui Kass Bongo hakkab käpa abil kirjutama või joonistama 😂

Siis on  miljonit väärt Kass Bongo!!

Vaadake ainult, kui tähtsa näoga hoiab pastakat käppade  vahel - all 💖 Paar tundi tagasi.

Nohjaa, mu  märkmikulehe tegi enne katki... Selliseid tempe tuleb harva tal ettte... 😊 Vist siis, kui närvi läheb kes - teab - millele...

Tänane üllatus - armastusleht päris postkastis

 

 

Mamma on tore olla. Isegi siis kui oled lapselapse sünnal üksi! Ja tead, et varsti näed ikka kõiki!

Mamma on olla hoopis parem ja kihvtim, kui olla ema! Sest emmedel ja issidel on palju suurem vastutus, kui vanaemadel. Noorena ma ei saanud sellest aru, sest mul ei olnud mammalikke kogemusi... See ei tähenda, et ma üldse ei muretse ega mõtle, kuidas minu noortel ja lastel läheb. Samas ma tean, et nad saavad hakkama. Olen ikka öelnud, et kui vaja, siis olen olemas! 

💕

Endamisi...

... Jälle endamisi unistan. Pean plaane tasakesi... Nagu ikka ja alati. 

Pilved akna taga reedavad ilusasti, et maja taga võib olla ilus päikeseloojang. Pilved akna taga on värvilised... Ma ei näe oma akendes päikeseloojangut ehk õhtu päikest... Näen hommiku päikest. Toas. 

Jäin just mõtlema, et päikese paiste / valgus võiks olla kodus päeval igal kell igas nurgas... Klaaskatus oleks vast parim... 😂😍 Ihhii, unistusi on lubatud ju endale ikka... Klaasist kodu ma aga tõesti ei soovi.  Katust küll 😉😊 Näeks siis ka öösel tähti, ja ehk langevaid tähtigi... Äge oleks lihtsalt!!!

Aga äkki hakkaks peagi igav, kui taevalaotust näha klaaskatuse läbi... 

Tahaks ikkagi minna kuhugi mere või metsa äärde vaatama päikest või tähti... 

Inimene on imelik olevus -  iial pole nagu millegagi rahul. ´Või teeb näo, et pole rahul... Sest enamus pole ju... Samas...

Mina olen praegu rahul. Ausalt ja päriselt. Mul tegelikult olemas kõik ja rohkem veel. Ma võin kodus unistada suurelt ja olevikus olla. Ei minevikus. Ega tulevikus.  

Juuksed lahtiselt...

... suurendavad mul enesekindlust. Seda olen ammu ammu tähelepanud. Jah, lahtised juuksed on ilusad ja sexikad 😋😊 - selle vastu ei vaidle vist eriti keegi, kel on pikad juuksed - kuid minu jaoks on hoopis rohkem... Kannan küll enamasti juukseid kinni. Nii lihtsam ja mugavam, parem .  Kuid on hetki, kui  tunnen, et lahtised juuksed annavad ka vabaduse ja enesekindlust, Juuksed kuuluvad ka kehaga ja sinuga kokku,  loomulikult, seega on vaja tunnetada juuksedki. Nad kõnelevad omamoodi... 

Tegelikult tahtsin paljust muust kirjutada... Järgemööda, kuid unustasin, mis järjekorras... Kas see ongi tähtis... Ei ole. Oma elus kas peabki unistama või soovima asju või miskit tegema absoluutselt järjekorras...   Ja kui miski läheb teisti, siis tekitada pingeid endasse... 

Kindlasti pole vaja kaostki. Pilla-palla olekut. Et ei tea, milline on järgmine astutav samm...

Rahuliku meelt ja kindlalt julgust on vaja elu juhtumisel. 

Hea on samuti  kord päevas süüagi 😋😉  Eile oli nii tore ja lahe päev, et sõin tõepoolest alles õhtul Riivalis... Hommikul ja päeval üks pluss üks kohv... Ma polnud söömist unustanud, samas nagu oli kõht täis... Vist elevust ja  õhku. Teha taas meisterlikku enda moodi. Õhtu oli naba väsinud nagu pea alati pärast meistrikursust 😄 See on mõnus väsimuse surin ... Selles on sõnum, et suutsin taas midagi teha kellegi - millegi heaks. Enda heaks. Teiste heaks. ´Rõõmuks.

Eine päev on nüüd juba ammu eilne päev. Kindlasti jäävad paljud ilusad hetked lihtsalt kuhugile hinge... hõljuma ... Kõigest ei saagi iial bligida. kuidas ka tahaks...  Väikesest säravast Melindast näiteks, kes soovis väga proovida  ratastooli lükata ja laulda issi laulu  II Mondo ja lauliski issiga ... Minu meelest see oli kõige armsam hetk eile üldse. 💖

Aitäh Sherelini ja Rasmusele, et sain naudita eilsest 💕

Täna oli ka väga vahva päev. Sain käia külas. Kevadest saadik tahtsin minna. Kuid nagu ikka ei olnud midagi õiget.... Hommikul oli kõik õige. Nii hea oli taas kuulata tädi Taima ja onu Valdeko jutte ja kogemusi olnud elust...

Heleriniga saan olla natuke spontaanne, Nagu täna hommikul. Alati polegi vajalik ette plaanida,. mida teha... Kuigi plaanimine ette meeldib tohutult mulle samas. 

Laulmine Naeratusest minu moodi 9. augustil 2026 German Gholami õpilaste kontserdil Paivillas

 

Täna taaskord Paivillas Meistriklassis. Sain jällegi harjutada hääle tehnikaid Ali-Reza kindla käe all, ning ´õppida lavalisi esinemiste oskusi German Gholamilt.

Päev lõppes ikka väikese kontserdiga Germani õpilastelt ja viimaks meelitasime ka ta enda laulma

8.08

8. august on täna erilisem universumis. 

Akna taga õue - maailmas on kõik tavaline: sinine taevas õrnade valgete pilvedega, rohelised puude ladvad vaikse  tuulega... Mitte miski ei näita, et kuskil avanevad Lõvi Väravad... 

Usun, et on neid, kes ei usu seda jampsi...

Aga on neidki, kes usuvad. Tunnetavad. Tajuvad. Minagi järjest rohkem panen  tähele, et ümberringi on palju, mida lihtsalt ei näe, ei kuule....

Terve mõistus keeldub uskumast... Maailm on ju täpselt selline avar nagu näha oleme harjunud...  Ei julge vaadata teistmoodi ilmaelu... 

Aga minu omad jalad 😂 Terve mõistus ütleb ju, et ´jalgadega saab ainult kõndida,  joosta, tantsida... Mina kasutan julgu hoopis teistmoodi... See näitab, et kõik võimalik või siis ... minu mõistus otsas 😋 Või olen elanud südamega. Arvan küll, et südamega. Sellepärast ei suudagi tavaliselt alla anda... 

Kui ühtmoodi ei saa, saab teistmoodi.

Tean, et nähtamatu maailm toetab mind...

Täna kuulsin Merikeselt, et võiks käele kirjutada 8-id, et avada portaali, mis avaneb...   Kirjutasin jalale, kuna mu käed on jalad 💖😀

Kass Bongo maalide pakkija kontroll

 

Minu Valguselaps - kuhu kadunud on

 

Miks mitte vallatud patsid

On ju vahevahel mängida soengutega. Ei pea olema kindlas raamis ja mõelda vaid:  issand jumal mulle ei sobi lapselikud või naljakad patsid... Aga kui tunnen, et olengi tulnukas - nagu olen ikka ja alati naerdes rääkinud -  või tähelaps, siis võib olla patside - sarvekesed. Kui ei ole miskid muud head, siis saab hästi naerda, kui vana tegelikult olen... 

Ega ma oma vanusele ei keskenda. Ei viitsi. Ei ole iial viitsinud eriti. See lihtsalt üks number, mida peaks nagu raudkindlalt teadma ja end selle järgi paika panema... Igav. Tüütu... Ja tegelikult mina tunnen end nii noorena nagu tunnen... 

Lõpuks, mis on üldse vanus... Kes teaks...

Elu ongi toredaid apsakaid täis

Tegin päevast video, mis lõppes äkiliselt toreda apsakaga. Mis apsakas - saab lugeda minu YouTobe kanalil Esmaspäev, 3,august 2026 video all... 

Kindlasti, mida soovin tänasest kaasa võtta, on kerge meiki tegemise nauding. Kogu ilu  oli näos vaevalt kümme minutut, Video tegemise ajal...  

Õhtu panin mõtlema hästi, kes olen ja kas suudan olla enda vastu lahke, ja kas jään iseendaks....

Vahel on hea kaugusesse vaadata

Vahel on ikka hea kaugusesse vaadata, kasvõi läbi aknaklaasi... Kui hingel on kerge, rahulik, nauditav olla. Kui tead et ees on päris palju, mida ei tea... Ja ometi tead, et kõik läheb hästi! Juba see kaugusesse vaatamine on hea... 😉

Välgutamine keskööl

 Sellist välgutamist oli ilutulestikuna  pimedas taevas polnud mina ennem näinud.       Tund keskööl.     Mürinat polnudki...  See  äike... kuidagi ilus ja kole, natuke hirmuäratav...

Mõni päev tagasi oli vikerkaar esimest korda sel suvel.

Täna juba 1. august. 

HEAD AUGUSTIT, mis möödub ka lennulennult  kindlasti.

,Laupäev oli hästi rahulik ja rõõmus.