mitu päeva ei olnud meil siin interneti. täna paari tunni eest tuli net tagasi. oli mingi elektri lühis nagu mina aru sain... :(
ja siis olin tartus. seiklesin tartu - kaagvere vahelt. mis sellest kasu on, et olen nii aktiivne, kuigi lähedased ei saa aru, et ma ei olegi kõigest süüdi... miks on lähedastel raske mõista, et mina pole soovinud lõhkuda kellegi elusid ja et mul on veel valusam kui neil... mis sest et naeran meeletult ja säran... pisarad on varjatud...
te, kes loete, ei saa aru, millest jutustan... täna juhtus see, milleks olin tegelikult ammu ette valmistanud olnud... et omad lapsed ütlevad, et mis oled internetis ja veel enda kodulehel veel fotodel nendega... tegelikult see ei oleks avalik, kuid soovin, et kõik emad ja lapsed leiaksid aega lahkhelisid üksteises mõista ja arutada, see oleks pool lahendus üksmeelsuseni.
või teeb saatus tagasi, et mina oma emale selja keerasin, et kasvasin suureks. mina ei keeranud emale selga. valisin raskema tee - omaenda elu.
isal oli 24 märtsil 60 juubel. kurb, et kellegil sugulastel polnud isa meeles - kurb ju. minu meelest, võiks siiski olla inimene keegigi.! mis sest et elus ehk on vigu teinud. aa kes meist poleks vigu teinud... :) reedel nägin üle aastate, et papa silmad lõid särama, kui koju jõudes tartust ulatasin kunstroosi ja kingituse. siis tajusin küll, et tuleb lihtsalt andestada üheaiinsagi hetke nimelgi. et olla üksikule lihtsalt üks pisirõõm! mis sest papa pole olnud ideaalne isa, kuid ta on siiski minu isa.
täna sai mu poiss 14
loodan, et aeg paneb asjad paika.
mul on mamma, kes tänagi lohutas mind. ja sõbrad, kes toetavad.
ohjah, kirjutada on LEO´stki on palju, teen seda homme.
on suveaeg. õhtuti kauem valge, see on mõnus :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar