lugesin täna kommentaari tiiult :) naeratasin südamest :) aitäh ilusa kommi eest :)
tean ju, et kõigele vaatamata on mul enam - vähem hästi. ma ei ütle, et kõik ok on, siis valetaksin.
mul on ilus kodu. püüan kodu soojendada südamesoojusega. paljudel pole kodu... muidex, täna jõudsime pillega esiku uuendamiseni, panime ühte nurga tapeeti (valgede telliskividega, milledel rippuvad/ronivad rohelised põõsalehed). mul oli jälle sõna ÄGE huulil. pille lõkerdas, miks ta küll aimas seda sõna minult ette :D
veel tegime iluravi köögikapile. nüüd jälle nagu uus kapp! vaja osta kunagi rohelise pitsribad riiulidele. siis on efektne köögikapp, mille ostin sügisel 300 krooni eest!
ja jälle kõlas minult ÄGE ja keksisin ratastoolil.
mul on lapsed. olen ema. paljud naised ei saagi emaks... neljapäeval sain jõhvis silveriga koos olla.
ja nägin merili´dki. ja missest et merile olin mina nagu eikeegi, ometi armastan teda tingimusteta. ma mõistan tütart, temale on ka elu segaselt raske. karm. ma ei kaota lootust, et kord tuleb hetk, kui räägime meriliga südamest südamesse. ainult kahekesi.
mis sest et nutsin keset jõhvi linna oma valu laste pärast välja. hetkeks oli mul piinlik, häbi pisarate pärast... siis mõtlesin mingu ühiskondlik arvamus kuu peale, mina nutan... jalutasime pillega jõhvi äärelinna, leidsime end lumevälja keskelt.... nutsin... rahunesin... tegime tormijooksu ühest küngamäest üles :) pille püüdis mind kogu väest naeratama panna ja see tal ka õnnestus. 2 vene noormeest soovisid meid aitada mäeserval, mis oli jäine ja lumine - me naeratasime ja keeldusime abist.
mind pani naeratama silveri sms-gi, kui küsis tol päeval jumal teab mitmendat korda bussi kohta. ta muretses.
merli´t ma seekord ei näinudki.
lapsed on mul alles. ja see mis on meiega kõigiga tehtud, pole laste süü. see on meie saamatu elu - olu, mis ei mõistnud õigel ajal oluorra tõsisust... ainult mida saan praegu ja pidevalt laste heaks teha, on neile kõige paremat soovida. ja olla kannnatlik... hoida oma süda lastele valla.
küllap on vist nii, kui ootad kõige vähem rõõmu/õnnegi, siis ta hiilib ligi. teadlikult rõõmukilde lootma jäädes, ei ole nad eales tulnud ega siirad olnud...
hommikul tegin nalja pärast kaks patsi pähe :D et iseend natukenegi mõnusamalt päevaks valmis seada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar