Laupäev, juuli 18, 2009

Oh, elukest!

Miks mõni inimene ei lepi heaga? Teeb heale vastu aina halba... ja vist tunneb sellest endamisi healt meeltki.
Vähemasti tundub sedasi.
Võiks uskuda, et tal psüühikahäire, mida tema ise ei tunnista iial... Kuid...

Tahaks aidata.
Aga ei oska. Mitte ei oska. Headus talle ei mõju.

Kindlasti jätan palju ütlemata. Jällegi. Kuid tänane kurbus on hoopis teine asi...
Siiski
tahaksin karjuda: millal kurjus ja kõik valu tegemine lõpeb inimestele, kes tõesti on head...

Miks elukene ei võiks ükskord olla niisugune, et hommikuti ärgates ei käiks peas läbi mõte, kust poolt taas pauk tuleb, mis nullib kõik lootuse ja rõõmu...

2 kommentaari:

kristina ütles ...

Tere Tiia,
Vaga hasti kirjutad!
Parimad tervitused,
Kristina

Tiia ütles ...

:) täh!

sullegi parimat!