esmaspäev, juuli 13, 2009

See on ju armas! Ehk kõik tasakaalus...

Mitu inimest tuletasid paariteist tunni jooksul meelde, kui tähtis olen ma iseendale kui ka neile ja teistele. Tundsin taas, et see on tõeline hoolimine. Julge hoolimine.

Hommikul sain vastumeili Kaupolt, kus ta küsis muuseas küsis, kas ikka jätkan projektiga ja koolitusega, kus saan tema kõrval koolitajana kätt harjutada. See on tõeline hoolimine ja väljakutse. Teadsin, et Kaupo hoolib minu unistuste täitumistest tulevikus... Kuid uskumatu, et ta ei löö tänagi meie koostööle käega... See on vist kõva usk meie koostöösuhtele. Kuigi olen mitmel korral projekti läbikukkumisega Kaupotki alt vedanud... Ikka ja jälle suudab ta mulle süstida energiat minu oma unistustega.
See on väga hea psühholoogi olemise tõeline kunst.
Üks - kaks sügavat lauset Kaupolt ja jälle on minu tekkinud eitav hoiak valgust täis.

Kuna otsin maalimises erinevaid juhendaja/õpetajaid/kriitikuid, siis eile õhtu hilja lugesin Uku vastuarvamust. Ukut ei ole ma kunagi näinud, kuid tean, et temagi on mul olemas, kui vajan. Ta on läbi ja lõhki ka kunsti inimene. Ta arvamused on olnud mulle väga olulised. Ta oskab läbi interneti minu loomingut tõsiselt paika panna. Eilses jäi kõlama, et ole julgem (Seda ütles ja ütleb Jäppegi!). Aga see arvamus Uku pikas loengus läks kuidagi jälle minusse: "Sul on olemas yks väga hea õpetaja, ta on tugev, julge, edasipyrgiv ja kangekaelne. Lase tal endale ütelda, mis ja kuidas. See õpetada. Kuula teda :) See õpetaja oled Sa ise loomulikult."

Uku ja Kaupo. Kaupo ja Uku. Mõlemad teavad, mis on minus. Arvatavasti nad ei tunne teineteist ega ole minu suhtes midagi kokkuleppinud.

Mina ise unustan vahetevahel, kes/mis on minu sees.
Ma ei ole tihti tugev.
Ma ei ole tihti julge.
Sageli unustan edasi pürgida, sest see on pagana raske. On ju hoopis lihtsam kõigele selg keerada.

Nüüd mõtlete, mis masenkas mul jälle!
Ega suurt ei olegi. Võib - olla õigeväike nukker masenkas... See olen ju mina! Hoopis imelikum oleks see, kui ma ei oleks nukker...

Ja lõpuks küsis kukupai, kas minu kokkutulek augusti algul tuleb või ei. Tema nii tahab tulla.
Tahtsin lähiajal just kirjutada, et üritus lükkub veidi edasi. Kindlasti ära ei jää. Lähipäevil täpsemalt.
Seniks annaksin teilegi koduülesande, pakkuge sobivaid kuupäevi veel ehk suvel. Siis valime kõige sobivama. Kuigi igalpool on kriis, siis peaks ka kriisist rõõmu tundma üheskoos!!!

Kõigel on tasakaal.
Heal ja halval.

Ja on tohutult inimesi, kes hoolivad ...

Kommentaare ei ole: