Eile teleka vaatamise vahepeal :) ja täna koristasin pisut suuremat remonditolmust tuba. Kuna hetkel mõni aeg olen üksinda kodus ning on siiski jõulude ootuste ja lootuste aeg, siis lõin tuppagi juba jõulu meeleolu. :)
Tegelikult elamine hakkab taas looma!
Siin on mu pühade eelne argipäev.
Tuba ühelt poolt...
... ja tuba teiselt poolt.
Teha on veel ja veel, kuid kodu ei saagi iialgi päris valmis :) Lihtsalt hetkel hea ja mõnus kodutunne, et jälle midagi ja palju tehtud.
Kuid pühapäeva õhtul oli ka hea ja mõnus tunne, et sai jälle midagi ja vist suht palju tehtud. Käbitares. Ma pole kaua aega nii pabistanud, kui pühapäeva hommikul. Ma ei tea, mis mul oli, kuid mulle tundus, et ettevõtmine on absoluutselt mõttetu... Arvan, et mitte keegi ei pannud seda minu tunnet tähele... Hea oligi!
Ausalt öeldes, usun, et "Kuldvõtmekese" esitlus Käbitares läks üle ootuse korda. Kohal oli Heljo Pikhof Riigikogu Sotsiaalkomisjonist ja vestlesime IAT-st. Kahjuks pean tunnistama, et ma ei saanud selgeid vastuseid, kuidas hakkab just nimelt IAT siiski arenema. Veel täheldasin, kui kaugel ollakse ikka IAT mõistmisest, kui tähtis on mõnedele inimestele isiklik abistaja... Heljo soovis jõulusoovi, milles oli oluline sõnum: tasakaal suhetes ja tegemistes. :)
Tallinna Tv kutsus kohale Urbo Vaarmann, kes oleks tulnud ka tv-tagi. Arvan, et andsin tv-le nõusoleku, oli hea. Kuigi alguses mõtlesin miks vajan nii kõlapinda - see pole ju suur üritus. Praegu mõtlen küll, et see oli õige otsus. Vähemasti kohtusin ka noore julge repoteri Liisiga. Intervjuu, mida arvatavasti olete juba vaatanud, oli mul täpselt "peaga külma vette hüppamine", ma ei osanud midagi mõelda, kuidas see välja tuleb... Eile ei meeldinud end vaadata ehk siis järgmine kord, kui satun taas kaamera ette, tuleb mul jälgida ka oma kehahoiakut... See selleks, aga uudiselõik tuli väga hea. Mu kõnele oli super lahendus Liisilt. Mulle ootamatu. Kuid see peakski nii olema. Kui kõneleks Hiina ärimees, võib ka tõlge alla panna :D
Diana Klasi laulmine oli super. Mu mamma ütles pärast, et tal tõusid Diana laulmise ajal ihukarvad püsti, nii võimas laulmine. Ühinen mammaga.
Kahju vaid, et rahvast vähe oli.
Isiklikult nägin suureks rõõmuks oma lapsepõlve sõbranna ema, kellega polnud kohtunud vist küll üle 35 aasta. Ja veel oli sel olemisel südamepõksuv jõuluime, kuid jäägu see salatuseks. Seda olin ootanud mitu - mitu aastat ning ma ei osanud mõeldagi ega unistada, et selle soovi täitumiseks tuleb esitleda raamatukest Käbitares... :)
Suur tänu Aasale, kes minu ja meie mtü eest üllatuslikult tasus Käbitarele arve!
Aitäh Käbitare perenaisele Leale! Käbitares on ikka mõnus olla.
Ja veel üks aitäh. Isikliku abistaja Johanna abiga sain anda ja jagada oma rõõmu ja kogemusi.
Kurb on see, et vallas ei olnud ühtegi ametnikku...
Usun täna aga hubases toas, et Silvergi üllatub reisilt koju tulles...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar