9. aastat olen Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmse Ühingu stipendiaat. :)
Kuidagi kiiresti ja uskumatult ja üllatavalt on läinud see aeg.
Töökalt.
Kurb, kui keegi arvab, et kunstniku töö polegi nagu töö... Et mina nagu ainult istun ja mäkerdan... Kindlasti ei ole see nii.
Võib - olla 9 aastat tagasi tõesti ei osanud ma aimatagi, kui tohutu tõsine töö ootab mind ees, kui soovin kuhugile jõuda... Tänaseks tean, et olen jõudnud tasemeni, kuhu tegelikult ei osanud uneski näha. Võin öelda, et olen hea kunstniku hakatis :) Nüüd on vaid otsetee edasi... ja nüüd tean, kuhu soovin veel jõuda ja milline töö ees...
Hinnaalandust iseendale ei saa enam lubata.
Kahjuks see aasta olen suutnud vähe mäkerdanud. Lihtsalt nukra meeleoluga ei suuda ma mitte midagi luua. Võin küll nukrust maalida ja joonistada, kuid siis ka peab olema hea tuju. Hea vaim peal!
Õnneks on aastas veel neli kuud - jõuan veel piisavalt tööd teha.
See maal pildil on pooleli olev maal. Jälle hästi suur. See suvi on mul liblikade suvi, igalpool on olnud mingid liblikad (aga mitte kõhus!!!), siis otsustasin, et pean ühe liblika ka lõuendile panema. Hingerahuks. Mis liik ta on - ei oska öelda. Uurisin küll Kristilt liblikade kohta nii mõndagi... Et pilt saaks natukene loonmulik, tõetruu... AGA see kõik pooleli olev töö...
Seega, loodan, et suudan ja soovin veel aastaid ja aastaid värvidega mäkerdada :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar