Neljapäeval leidsin "Sõbralt sõbrale" poest kingituse iseendale. Sünnaks.
Ümariku laua. :)
Ümarik söögilaud on olnud minu eluaegne unistus. Kuid ma ei leidnud lauda paraja ehk minu jalatöö kõrgusega. Ja veel heledat...
Nüüd on seegi unistus täide läinud.
Väga ootamatult!
Minu ümarik laud lihtsalt naeratas poest mulle :) Läksin niisama shoppama. Ei soovinudki midagi erilist osta...
Lilli kastes jäi silma, et mu nunnu poegib ikka hoolega. Jälle paar poega juures.
Ma ei oska peast kohe öelda, kui mitu aastat tagasi nimepäevaks nunnu sain. Siis oli nunnu mu suure varbaotsa suurune ja sulatatud juustu väikeses karbis.
Tundub, et kevadel tahab nunnu taas suuremat poti.
Uus poolik maal. Tänaseks on juba rohkem valmis... Need värve, pärl akrüül, pean hakkama pisut rohkem tunnetama...
Neljapäeval käisin migratsiooniametis. ID hakkab aeguma. Taotlemas uut. Kuid tegelikult tahtsin seda öelda, kui endamõistetavalt klienditöötaja Ülle võttis seekord, et dokumendi taotleja kirjutab allkirja jalaga kuskil lauaserval all. Ta ka kuulas mind ja sai hästi minust arugi.
Hästi meeldiv on niimoodi asju ajada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar