Tegin vastlakukleid. Vastlapäev ju.
Kass Pätu tegi pika liu hommikul. Kapi otsast minu lilleaia kapile. Ka nii võib vastlapäeva tähistada 😋
Õnneks lilled elasid Pätu kukkumise suht tublilt üle... Paar murtud õit vaid...
Pätu ise oli jahmunud.
Olen see kuu palju mõelnud armastusele ja üksi olemisele ja surmale... Sageli tundub mulle, et on rohkem aega kõigele pahale, kui heale. Jaksame rohkem aega kogeda eitust ja vihagi. Jaksame viriseda, kuidas me ei suuda olla õnnelikud ja kuidas ikka kõik ei ole nii nagu tahaks... Aga olla tõesti mina ise ja lihtsalt rohkem armastada ja väärtustada oma elu - ei suudeta. Minagi ei suuda. Ikka ja jälle taban end mõtlemast, et teeks ja oleks, kuid mul ei ole seda ja toda... Täna ma ei taha ega julge. Äkki homme... veel parem ülehomme...
Nii olengi palju tegemata jätnud.
Ütlemata jätnud.
Kogunisti mõtlemata jätnud.
Ei oska ma tingimusteta armastada. Ega kalliteks pidada. Isegi lugupidada...
Sest et
alati on soov ju, et teine südames vastaks täpselt samaga. Ja kui seda ei tehta ega pole, siis tulebki pahameel. Päris sageli unustan, et teiselgi samasugune õigus tunda omaendana tema tundeid. Mina ei ole tema.
Tema ei ole mina.
Kuid, kui leides üksmeelne kahel või enamal erinevail viisil, saabki vist olla sõprus. Tingimusteta armastustki. Vähemasti ma arvan nii. Järjest rohkem.
Armastamine on ju eelkõige endale särav pärl. Armastuseta ollakse särata.
Tundeidki peavad olema küll siirad, aga samas väga ausad. Kõigepealt iseenda vastu.
Ja inimene on siiski üsna tihti üksinda...
On ju raske mõista, miks ta teeb nii või naa, kuid mitte sedasi nagu mina tahan... Sageli ei mõisteta, et naeratava ja näilise rahuloleva näo taga, võib - olla üksi olemine...
Selles kuus on lihtsalt olnud palju kaotustunnet... Lähemalt... Kaugemalt... Kuid ikkagi on puudutanud mind... Ma ju tean, et iga hetk maailmas keegi kaotab kedagi ... - kuid ei mõtle sellele nii iga päev...
Elu läheb edasi.
Elu on habras.
Homme on täna.
Elada tuleb julgesti täna Olla pisut rohkem õnnelikum. Vahel mõni hetk mõelda tõsisemaid mõtteidki... nagu praegu ... See annab selgust juurde enda hinges.
Aga mu sünnipäev läheb samuti edasi. 😉 Mitmed head ja armsad inimesed on lubanud külla tulla, kes ei saanud tulla vingele peole...
See teeb rõõmu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar