Täna hommikul olin külalisõpetaja 2a ja 9a klassile Tartu Descartes´i koolis. Arvan, et olid toredad tunnid. Mina kui külalisõpetaja jäin küll õpilastega mõnusasti rahule. Väiksemad õpilased julgesid proovida ka mu ratastooli. Leidsime, et tavaline tool ja ratastool ei erinegi väga palju. Samas püüdsin panna lastele südamele, et igasuguseid õnnetusi võib ära hoida... Kõik õpilased said proovida jalaga kirjutada oma nime. See tekitas elevus. Mõistsime üheskoos, kui tähtsad on pere ja sõbrad, soovid ja olla õnnelik.
Discartes´i kooli õpetajapere tundus olema samuti sõbralik ja tore. Abivalmis.
Mul on hea meel, et julgesin liiduta "Tagasi kooli" programmiga. Muidugi nüüd muigate, mida mina üleüldse ei julge. 😊 Tegelikult pabin peab kindlasti jääma, kui näin julgena. Kui olengi enesekindel, siis on ka päris tihti pabin sees . Muidu on see mitte päris see, mida soovin teha. Ja mitte nii julge olen päris tihti. Seda kas või paar hetke. Seda sellekski, et peast plaan ja soov läbi lasta... st mõelda läbi. 😉
Kindlasti läheksin edaspidigi külalisõpetajaks. Pisik nüüd sees!!!
Eile käis mul külas ehk järelsünnipäeval Janika oma abikaasa Erkiga. Janikaga ei olnud me kohtunud 30 aastat. Tänu facebookile saime vist aasta poolteist tagasi taas kokku. Suhtlesime. Like´sime. Ja siis eile oli küll tunne, et ei olegi aastaid vahele jäänud. Kunagi olime kirjasõbrad ning käisime teineteisel külas.😊
Pilte tegime ka eile ja täna. Loodetavasti varsti saan üles riputada.
Ühe väikese videogi maalidest mu toas... Kuid millegipärast siia blogi ei taha üles jääda... või ma lihtsalt ei oska siia videosid üles panna, kuid ega ma alla ei anna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar