Kolmapäev, oktoober 11, 2017

See EI olnud minulik ehk mis ON minulik

Mul meenus üks hetk eilsest hommikust. Koristasime. Piret tolmuimejaga. Mina pühkisin käega lauda. Äkki hüüatas Piret:
"Tiia, ära tee šokiteraapiat! Sa ei pühi käega - see ei ole sinulik!"
Naersin südamest. 😀💙
See oli küll parim kompliment mu jalgadele!!!
Piret polnud 17 aasta jooksul näinud mind midagi kättega tegemast. Mina ise pühin vasaku käega näiteks söögilauda suht sageli. Oleneb vajadusest, tujust või millest iganes. See tuleb automaatselt.
Aga
eilne hommik pani mind mõtlema ikka ja jälle, et ma ei või olla teistsugusem, siis ei tunneks keegi mind ära... See on hea! Mulle meeldib väga olla iseenda moodi.
Ainult iseenda moodi olemine on minulik.

Niisiis, ärgem soovige, et peaksin olema füüsiliselt ideaalsem või normaalsem - siis ei oleks mina mina. 😋 Või teisiti öelda, olen sellisena nagu olen praegugi normaalne ja ideaalne

Täna osalesin Stastistikaameti telefoniküsitluses turismi teemal. Sain juba septembris kirja, et olen väljavalitud. Siis kirjutasin vastu, et hea meelega suhtlen telefonisti, kuid mul on kõne/häälduspuue. Stastistikaamet vastas:

Täname Teid teavitamise eest. Edastasime Teie kirja küsitlusjuhile.
Asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitleja helistab Teile ajavahemikus 01.10.–30.10.2017, saate temaga kokku leppida Teile sobiva aja vastamiseks ja vastata telefoni teel.

Küsimuste või probleemide korral võtke palun ühendust meie klienditoega, aitame meelsasti.

Täna siis helistaski küsitleja Ellen. Mul oli aega vastada. Parajasti oli ka Piret siin, kes õige vähe tõlkis mind. Arvan, et oleks ka tõlgita toime tulnd, kuigi ehk oleks rohkem aega läinud. 

Seega, loo moraal - julgesti ja positiivselt peab ütlema oma erivajadusi ametkondadele. Ainult sedasi saame jääda suheldes iseendaks ja me kõik. Mõlemal poolel hea tunne.

Kommentaare ei ole: