Laupäev, september 15, 2018

Ei mäletagi, millal öösel kahe ajal ilukirja püüdsin kirjutada nagu praegu. Joonistada ka.

Varsti ootab mind oma voodi.

Üleeile ootas Haapsalus Spordikeskuse hosteli voodi.  Öömaja oli kena ja mugav sealses hostelis. Administraator oli sõbralik, suhtlesin emailitsi.


 Lääne Elus on veakesed parandatud. Liia juhtis enne mind tähelepanu... Mina ise ei jõudnud täna suurt kirjutada, napp sõnum eile öösel facebooki ajakirjanik Urmasele.

Võib - olla ei olekski olnud vaja, sest ma jään endiselt arvamusele, et oleks saanud pealkirjaski juba teisiti öelda. Aga see on ajakirjaniku looming tegelikult ja las siis see nii jääda ja ollagi.
Mina ei ole juba ammu ratastooli - Tiia... Ammugi ei hakkaks iialgi invakunstnikuks. Tehke mis tahate!
Olen Tiia.
Olen jalaga maaliv kunstnik.

Nüüd naeratusi unne!!!
Ees on põnevalt rõõmus päev 💓😉

Kommentaare ei ole: