Teisipäev, september 11, 2018

Homme Haapsallu...

... ja    neljapäev kell 13 Sotsiaalmajas on näituse "Ühine värvirõõm". Avame koos Liiaga näituse. Ja Maarja laulab.

Kuidagi keeruline on olnud selle näituse sünd minu jaoks... Kuigi ma isiklikult ei olegi Haapsalu Sotsiaalmajaga  suhelnud. Seda osalt nimelt. Võib - olla ka sellepärast tundub mulle keeruline... 
 Olen kuidagi kurvameelne.

Mina ei tea momendil, milline rõõm saab olema näitusest  mulle kui kunstnikule ja teistele, vaatajatele... Kui palju on üldse reklaami näituse kohas... Internetis ma ei leia muud peale minu enda reklaami, mida on ka jagatud ja see teeb rõõmu... Olen aru saanud, et reklaamine on ka töö, reklaami tegemine on töö. Mulle meeldib väga, kui reklaamiseski küsitakse nõu, tehakse üheskoos tööd ... 

Võib - olla olen juba nõudlikuks läinud... nagu hea tegija. Soovin iseendast anda parima. Aga et anda iseendast parima on vaja pisiasjugi teha korralikult. Teised, kaastegijad ja -korraldajad saavad sellele palju ära teha. Ma ei taha utoopilisi asju. Ma usun, et kunstirõõmu edasi  andmine on suur töö. Mitte ainult endale lõbu pärast kiusatus, et näe tegin ka miskit lõbu pärast... 

Loodan, et ka sellest näitusest saab siiski paljudele kunstielamus ja kultuurielamus.


 

Kommentaare ei ole: