... kirjutasin puulauale ning siis sai see visatud jaanilõkke. Salasoovi ma teile, blogi lugejad, ei avalikusta - muidu ei oleks see enam salasoov universiumis.
Mul on hästi hea meel, et sain käia. Mind abistasid isiklik abistaja Ingrid ja naabrinaine Kai. Nutma ma ei oleks kindlasti hakkanud, kui poleks saanud minna. Aga siiski, aasta algusest otsustasin ju, et loobun loobumisest. Kui on vähegi võimalik, siis tuleb end natukenegi iga päev hästi tunsda ... Lõpuks oli tore näha oma küla inimesi... Ega ma polegi suhelnud nendega eriti, aga siiski...
Mul on olmud väga üllatavalt hea nädalavahetus. Elus juhtub üllatavaid üllatusi, kui neisse lollikindlalt uskuda, Ükskõik, kui halb hetk võib vahel olla, ikka tuleb parim hetk viimaks.
Praegu olen üle mitme öö üksi kodus. Harjumatu vaikne on. Ei ole lapsi. Mulle juba öeldi, et minu juures on tore Tiia lasteaed... Ega jah, selline mõõt annab välja küll. Mulle meeldib see. Lapsed annavad elule särtsu juurde...😍
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar