Iseendale iseendaga

 Tundsin, et soovin olla omaette. Ei, mitte üksi. Sest omaette olemine pole veel üksi olemine. 

Pool laupäeva olen olnud omaette. Koristamistuhinas. Mulle meeldib vahel ise koristada... Abistaja kätte abi on hea, kuid vahel - mitte halva pärast öelduna - väsitab see mind... Kui omaette koristada, olgugi, et mul läheb topelt aega, siis saan mõelda endamisi selgemaks segaseid ja selgemaid tundeid, mõtteid... Lihtsalt olla. Et ma ei pea kedagi teist juhtima. käskima, vaatama, kella jälgima... See ongi vahetevahel päris keeruline püsida iseendas samal ajal, kui pean tähelepanek olema lisakätele...

Inimene vajab ikka endaga olemist.

Kuigi ma olen samas palju üksi... Kuid ka üksi olemise ja üksi olemise vahel on vahe. Seda peab ka tunnetama ära. 

Kuna on olla olude sunnil üksi... Kuna ollagi enda soovil üksi...

Ja kuna aasta alguses on tohutult palju igasuguseid asju juhtunud või ka veel poolikult juhtunud, siis oligi rahulikult mõelda, mida ja kuidas edasi... Olen tänulik, et mu ümber on elumöll, nii hea kui ka veidi keerulises karusselllis. Ma ei saa öelda, et veidi halvas võtmes. Kõik on mind õpetanud. Ehk tugevamaks teinud. Heas mõttes ka ahnemaks teinud, et veel ja veel unistada soovida suuremalt, Püüda rohkem. Mitte jääda kinni...

Eile oli sõbrapäev... Mõtlesin sõprusele... Teate, mul vähe sõpru... Häid tuttavaid ja isiklikke abistajaid, kes on väga sõbralikud, palju palju, kes omamoodi on kallid sõbrad. Sõbrannasid on kolm ... neli... ammust ajast... Sõpra aga polegi... Ammugi ´teda, kellele võiks öelda, et mul üks ja ainus hetkel... Eile oli tegelikult armunute ja armastajate päev. Meil sõbrapäev... Sõprusest sünnib ka armastus. Aga mina ei ole ammu tundnud armumistunnetki... ,Mõtlesin, mis suhet soovin ja kas üldse soovin... Teen pidevalt, et peikad ja mehed... aga ausalt ma ei mõtle tõsiselt... Ometi igatsen mõni hetk tõsiselt head suhet, kuid ma ei tea. mida... Mulle meeldib olla ise ja vaba... Kuid suhteski saab olla ise. Kes siis veel olla suhtes, kui mitte ise... Inimene on või peaks olema iseendaga suurim sõber. Kas mul on peret... Tegelikult pole ju... Kõlab jaburalt. Aga näiteks lastel omad elud ja pered, mis on igatpidi normaalne elukulg... Mina aga olen ise. Üksinda... Kas tunnen puudust millegist... Ei ja jaa...

Algab taas imeline nädal, kus mõelda rohkem iseendale... Tagatoa aknal on jõulukaktuski ühe õie mu rõõmuks avanud... Nagu veebruaris ikka...