Elu üle mõtlen...

... ikka iga päev... Vanata nüüd juba 42 aastat... Tean, et ta teab seda!!!

Niikaua olen teadnud, et kuidas olen ja mida teen, on minu enda teha. Minu südames. Minu jalgadega. Tollel ammusel aprilli hommikul, kui akna taga oli lumesadu ja vist oli kuskil külma 15 C, tundsin, et hetkega sain suureks. Ise vastutajaks. Ise olijaks. Kuigi olin laps. Ärgates olin aga veel rohkem laps...

Täna mõtlen, et sain olla vanaema kõrval 11 aastat - see väga väga õpetlik aeg. Isegi see aeg, kui tal oli vahel väga halb olla ning mina keeldusin magama, kui uks ei olnud lukust lahti ja telefon minu lähedal... Ega ma eriti ei teadnudki, kuidas abivajadusel teda aidata, aga teadsin, et pean abi kutsuma... Ukse juurde ma joosta ei saanud... Loogiline, et uks lukust lahti, saab kiiremini abi tulla... Kusjuures vana kuulas mul sõna. See oli meie saladus, et jättame ööseks ukse lahti. Ma ei mäleta mitu korda seda juhtus...
Tõenäoliselt vana püüdis mind niiviisi rahustada.
Tal oli süda...
Kui ta lahkus... oli pere kodus...
Viimase palumise tegi mulle, kas  tean ja näen, kus ta hambad on... Teadsin. Nägin. Naersin südamest. Oli hästi naljakas koht, kus hambaproteesid olid - tugitooli all. Ma ei olnud iialgi näinud, et vana kaotab hambad ära.  Kuid, seda, et käivad suust ära, teadsin.  Arvasin, et lollitab... Ei öelnud. Tahtsin, et tagaajamisemäng kestaks natuke kauem... Siis ta tõusis, läks teise tuppa, kuid tagasi enam ei tulnudki...
Mul oli päris kaua enda sees paha tunne, et miks küll ei öelnud, kus hambad on... ja see tunne, et ehk suri kurrbusesse, et  mina ei öelnud... Ega ma neid tundeid polegi eriti rääkinud kellelegi... Ainult üsna tihti  pestes oma hambaproteese tuleb meelde... Siis naeratan.

Mõtlen elu üle järele.
Nagu õpetas  vana.

Nägin teda unes täna...
Tean, et kõik on minul  hästi...

Igatsen olla samasugune vanaema...

Täna oli hea üllatav päev

Mul on tõsiselt hea meel,
et saan olla omas kodus
ja
et mul on oma kunstniku töögi
ning
et minu Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnikke Ülemaailmne Ühing / VDMFK https://vdmfk.com/en/ suudab üllatada ka praegusel keerulisel ajal maailmas.    Üllatas 2019 aasta eest.

Olen tänulik kõike selle eest, mis mul on.
Tõsiselt tänulik.
Õnnelik.

Mul on palju keda/mida armastada.

Olin heas tujus, et lakkisin üle pika aja varbaküüned ära. Ma võin ju ka kodus iseendale ilus tibu olla!!!  

Laupäev nagu laupäev ikka

Pool päeva mäkerdasin uue tööga.
See idee küpses minus paar kuud... Osa ideest on nüüd lõuendil. Nikerdamist värvidega on veel palju. Tahaks, et tunne jääks habrast jõuline ja pildina mõnus. Tammepuu tiirleva tammelehega... Jällegi tundeline maal.
Maalisin vaikuses.
Mind on tõesti tüütanud info, mis pidevalt hirmutab, ja loetakse kokku ohvreid... Jääb tunne, et enne koroona19 ei olnudki ühtki haigust, mille nimel oleks pidanud inimkond valvel olema. Ega surma... Õppime viiruse olemaoluga   rahulikult elama. Võitlema mõistusega. Miljoneid inimesi teiste haigustega teevad seda päevast päeva ju...  Minu soov on rahuneda ning hakata veidi tundmatus maailmas mõistvamalt ja ühtehoidvamalt elama...
Huvitav oli vaikuses värvidega mässada.
Akna taga olid hääled.
 Naabritelt kostusid igasugusi hääli.
Vaikust ei olnudki. Tegelikult.

Poolteist tundi koristasin mäkerdamise jääke.

Hommikupoole arutasime Kuldvõtmekese segakonnaga kaasatust, Kristina kirjutab loo... Kaasatus on lai avar mõiste või pigem väga üldine.
Mina elan oma elu.
Ega ma ei mõtlegi koguaeg kaasatusele. Järelikult, et elan, juba see on millegiks vajalik...

Laupäev nagu laupäev ikka. Erilist vahet mul küll  täna ei olnud, kas tava või eriolukord maailmas. Mina olen selliste kodu - laupäevadega vägagi harjunud.

Pesen n üüd veel nõud. Siis on hommikul hea kööki minna.

Lugege ikka igal ajal!!!

Usun, et praegu omaette olemise olukorras on hea kaaslane raamat.

Minu raamatus on natukene kirjutatud sellestki, kuidas ellu jääda, kui tunned üksindust. Kuidas olla iseendaga sõber ja raskel ajal säilitada positiivsust ja ollagi õnnelik.

Raamatut saab soetada 7 euroga praegusel keerulisel ajal. Saab ka veel hinnast alla poole tingida. Kindlasti soovin postikulu raha.

Minule on suurim tasu rõõm, kui saadakse lugemisrõõmu 😍

Raamatu saate autogrammigi 😉




Kirjutage, kui soov ja kuhu pean raamatu saatma, Kontaktid leiate siit http://www.tiiajarvpold.ee/p/blog-page_60.html  või sõnum facebooki.

Tutvun...

... naljahambaga, kes teeks mulle  2021 1. aprillil tõelise elunalja.

Garanteerin vastukajaks nakkava naeru.

Naljahamba saab ka puhtaks pesta. Hambapasta varu peaks mul olema.

Igavatel naljahambata naljameestel palun istuda omas kodus edasi.

Minu südame ja  koju mahub 1 + 1 tõelist elunalja.

Selle nimel olen valmis varuma aasta naeru. Esimene kogus naeru läheb luku taha juba täna, et aasta pärast naerupiirid lahti keerada.

Jään ootama ja seni hoian pika vahemaad.