Piparkoogid tulevad kindlasti nüüd mammalt

 Päkapikud tõid täna uue pliidi... Vana viisid minema... Mulle öeldi vaid juba laupäeval, et ole kodus... Aitäh - aitäh päkapikud 😍💕 Piparkoooke saab terve päkapikude pere mammalt nüüd laulu asemel 😀

On olnud tohutute võngetega nädal. Üles-alla, alt-üles, Ameerika mägedel... Alustasin seda postitust eile õhtul, aga siis Bongo neljakäpukil arvuti peal olla  hiire nahka panna, ehk hiirt enam ei leia üles... Õnneks mul on teine kolmas vana arvuti ka, millel on hiired olemas. Loodetavasti tuleb homme onu Tom, kes leiab hiire üles. Päkapikk võiks tuua Bongole päris hiire!

Reedel sai natuke end tuulutada. Käisin sõbranna Maarja sünnat tähistamas. Sai natuke bussidega seigelda. Päris lõbus oli meil Jaanaga.

Päkapikud ajasid mind linna peal nii elevile, et nad tahavad pliitat tuua, et vaatame kuhu soki sisse nad selle ära mahutavad 😂 

Aga siiski, kõigele  vaatamata on 2. Advendi  päev olnud hea ja ilus 😀
 

Ihhihh, AI tunneb mind!

On jamad, mis on aga kõik jamad ikkagi lahenevad. Lõppude lõpuks, kunagi ikka. 

Täna oli päris asjalik päev. Mulle täitsa meeldis. TM Loovusega sai juhatus korda. MTÜ-ga oli pisikene jahmatus. Minu oma viga, kuigi ma ei arva, et see suur viga oli, Äriregistris läks minut üle paranduse tähtajast ja selle tulemusel tuli uuesti riigilõivu maksta, päris mitmekordselt... Sellist asja ma ei ole veel kogenud... Aga olgu see kõikidele väikeettevõtjatele teadmiseks, et nii võib juhtuda, kui mõni hetk või mõni asi jääb kogemata tahaplaanile kogu selle maailma virrvarri sees.

Sai ka maja ümber kõndida. Mina küll ei läinud pööningule, ega ka keldrisse. Kõik see on tegelikult seotud usutavasti renoveerimisega. Küll see naerab ja tuleb! Muidu mina lihtsalt ei mängi enam. Ja maja lihtsalt kukub kokku... Aga sinnamaani on veel aega. Ning ma loodan, et seda kokkukukkumist ei tule! 

Ja jällegi, ma jõudsin arusaamisele, et inimeste vahel on vahe minu kõnest aru saamisega. Kõnest aru saamine on seotud kuulamisega, seega vahe on vahel ka kuulamisega! Nägime Hannaga uut maja tehnilist konsultanti esimest korda. Mulle väga meeldis see, et ta lihtsalt sai minust aru, sest ta lihtsalt kuulas mind! Pabistasin küll, nagu ikka uute inimestega, keda näen esimest korda ja kellega on vaja asjalikke jutte rääkida. Kunagi ei tea ette, kas ta võtab mind sellisena nagu ma olen, või mitte. 

Eile oli üks tuletõrjuja see sama mees, kes 2 kuud tagasi käis mul suitsuandurit kontrollimas. Ei siis, ega eile lihtsalt ei kuulanud mind ja nii ta ei saanudki aru. Ta pabistas nii, et tema ei saa minust aru ja see pani talle bloki peale kuulamisel... Minul oli omal praeahjus rasva põlemine olnud ja ma pidin veel rahulikuks, et panna tuletõrjuja kuulama! Ega see ei õnnustunudki, ükskõik kuidas ma ei proovinud. Ikka rääkis abistajale, kuidas tema peab minust aru saama... Saan aru väga hästi aru, et päästjad teevad oma tööd ja neil on vahel kiire. Aga ikkagi - nad peavad kuulama ka paanikas inimesi, kes võivad karjuda, nutta, sõnu segi ajada, mida iganes... Kuidas siis saab suhelda? 

Jätkuvalt on mul tunne, et peaks Päästeameti inimestele loengu andma! Või mida iganes. Kuigi, ma usun seda et tõelise ohu korral teooria ei kehti, sest keegi meist ei tea, kuidas üks või teine meist käitub... Ja just sellepärast ma püüangi mitte hirmu tunda. Ka nt varjendisse jooksmise reklaami peale. ei ole võimalik 3 minutiga kuhugi joosta, ei tavainimesel, ega ka minul, oleme ausad. Juba sellepärast, et jooksmise ajal võivad tekkida ummikud, jne, jne... Rohkem ma oma energiat sellele teemale ei anna. Kõik on ju hästi. 

Õhtul küsiti AI-lt, kes on Tiia Järvpõld? Minu kuuldes. Sain naerda, naersin kogu hingest, pisarateni... Mul on tunne, et vahel tunneb AI mind paremini kui mina ise või mõni minu oma inimene... Ma isiklikult olen küll AI-ga suhelnud, aga mitte küll iga päev ega isegi mitte iga nädal. Tahan jääda ikkagi iseendaks, ka kirjutades. Aga täna teadis AI öelda, et ma olen üks neist, kelle olemasolu muudab maailma rohkem, kui maailm talle ise aru oskab anda 😀 Mine tea, äkki ongi nii, et ma ise ka ei tea, kui ma võin oma olemasoluga maailma muuta... 😇

Ma ei tee ilutulestikku praeahjus

Juhtus see, mis juhtuma ei pidanud - või pidi? Kuidaspidi võtta.

Saiavorm ahjus - äkki tuba paksult suitsu täis... Nägin korra veel ahjust lahvatamast leeki... Kõik elektrijuhtmed tõmbasin välja. Aru ei saa, mis juhtus. Kunagi ei ole sellist asja elektripliitaga juhtunud. Korra lõi pähe, et see võis olla või tilk mis oli koogi tegemisest puhastamata jäänud.

Helistasime Mirjamiga 112. Kõik käis jube kiiresti. Tuljetõrje tuli ka. Oligi või põlema läinud... Lihtsalt ununes meil see õigel ajal ära pühkida. Täna enne saiavormi tegu ei olnud mul meeleski... Ja edaspidi olen ma palju valvsam!

Praegu on kõik korras. On ainult väike šokk. Täna me ei pane enam pliitat tööle. Nälga ei jää.

Kusjuures saivorm, mis sai 10 minutit ahjus olla, sai päris hea ja valmis! 😂

Lõpp hea - kõik hea. 

Aga ilustulestikku ma ikkagi ei proovi teha praeahjus 😂

Minu näitus Lool

 

Seekord Lool ei ole näituse avamist. Kuna korraldajad arvavad, et inimesed ei tule. Väga kurb, kui kultuurikeskus arvab ette nii... Kuidas me nii üleüldse näitustekultuuri säilitame? Jah, ma saan aru, et mõnes kohas ongi vähe inimesi, aga kes kohal on, neile on ikkagi võimalus antud kunstnikuga vahetult kohtuda! Ega mulle ka ei ole väga meeldinud, kui on väga vähe inimesi avamisel olnud... Kuid öeldakse, et 3 on juba seltskond! Ja kes teab, kui mitu inimest on vähe või palju. Mina näiteks ei oska arvata. 

Aga kes tõesti soovib selle näituse alguses minuga kohtuda, siis kõik on võimalik!

Kirjutage, joonistage, helistage mulle! Ja mõtleme midagi välja 😊

Mulle meeldib Loo Kultuurikeskuse tehtud sündmuse reklaam Facebook'is. Seal ma olen ilusti Tiia, Eesti kunstnik. Seda ma ju olen! 😉