:)

Mul meenus, et täna aasta viimasel varahommikul, kui keerasin une pealt külge ja mis järel uni kadus. Vedelesin poolteist tundi unetult voodis, siis jäin taas natukeseks magama. Ärkvel oleku ajal mõtlesin elu üle ning isegi luuletasin ühe haiku. Üle pika aja luuletasin muuseas :) :P Ega haiku midagi erilist ei ole, aga... :

Väga elus on

hing, mis igatseb elu.

Kas ka minu hing?

Oh, mind küll :)

Jätsin mulje nagu oleks meeletu kurbus... Kurbus kaasneb iga lõpuga. Ka aasta otsa saamisega. Omaette olles on rohkem aega sügavamalt olnule tagasi mõelda. Milllegi hea ja/või raskuse kadumisega tekib nukrus ju alati... Ei ole head halvata ja vastupidi. Kõik on kuidagi käsikäes. Nii see peabki olema. :) Mureta lihtsalt ei täheldagi rõõmu. Ei näegi head. Olles aind hea sees läheks ka läilaks...
OK!
Mulle meeldib kodus olla. Uusaastaöölgi. Ja mässajana enda peegelpiilti vaatada...

2007 a jätke iga päev tunnikene iseenda jaokski :) Suudate palju rohkem olla teistele :)

Piparkoogid ja lumesadu ja nukra meelselt rõõmus

Jõudsin piparkookegi teha see aasta veel :) 2 tundi tagasi. Üks kord aastas peab piparkooke tegema :) Jõuluks unustasin taigna ostmata...

Vihmasajust sai lai lumesadu. Hetkeks on maa juba valge. Päris nääritunne :)

Täna peaksin ütlema, et kõik OK. Tuju hea ja puha. Ootuse ja lootuse ärevus põues. Nii on kombeks vist.
Olen nukker. Nukram kui jõuluajal olin... Olen aus. Aus iseenda vastu.
Saatsin mõned sõnumid. Lastele ka...
Mobiil vaikib.
Telefon vaikib.
MSN-s on kõik seesolijad vait.

Jõululaupäeva hommikul oli vähemasti kaks valeühendust: 1. öeldi vaid "Tere!" ja 2. küsiti merlet ning kena mehe hääl arvas: "Kallis, kas oled purjus?!" Mu hääl on ennemgi kostnud võõrale purjus häälena. Mind ajab see naerma :D

--------------

Nüüd elavnes pooleks tunniks elu mu toas.
Helistati.
Saadeti sõnum.
Piret käis. Soovisime jalgupidi "head vanat" :)

Millegipärast arvan, et nüüd on 2007 aastani taas vaikne.
Väljas on hääled ja juba rakette.

No see aasta ongi olnud palju üksindust hinges. Mind ei hämmasta see. Üksindust tunnen aegajalt ikka ja jälle läbi elu...
Mul on ju siiski väga palju sõpru ja tuttavaid. Vahetevahel tundub mulle, et ei tohikski üksindusest rääkida. Seda on raske mõista. Kui mitmeid kordi on minule öeldud, et sa ei ole ju üksi, sest liigud ringi... Uskuge, see pole nii üleüldse.Püüan teisi mõista. Ja tegeleda teiste muredega on omakorda heagi, sest siis jääb minul endal oma muredele vähem aega mõeldagi.
Nüüd kordan iseend :P

On hea meel, et see aasta kohtusin Maarikaga... Kristiga... ja loomulikult Lärryga rulluiskudega (ta olevat muretsenud minule järgmiseks korraks juba kiivri ja turvavöö, et kihutada Tallina tänavatel rulluiskudega ja ratastooliga :D ) ... Liisiga, kes ei valla prograngimehu suhu... Monikaga... Ja muidgi Oasupp, tema pärisnime ma nimelt ei ütle, sest mulle hirmsasti meeldis, et ta suutis mind oasupina paika panna. Hakkasin end rohkem väärtustama. Oasupi olemine minule lihtsalt ei meeldi... Olen parem kui oasupp... Tiiduga... Sirliga... Ja paljudest teistest tunnen rõõmu, kellega kohtusin.

Ja kõik mu kauaaegsed sõbrad ja tuttavad...

Aitäh kõikidele, et olete olemas!

Palju muretsemist oli papa tervise pärast.

Üllatusi jätkus aastasse.

Varsti algab 2007 aasta. Pisut kõhe on sellele mõelda. Algab taas pingeline aasta. 365 päeva jooksul pean taas enda käitumist kontrollima. Alles sain uusaastasoovi, et ma olevat eeskuju neile, kes ei ole rikaste ja ilusate klassis. Hästi armas ja sügav soov. Lugesin pisarad silmis.
Kõhe hakkas taaskord.
Rõõmgi läbis mind.
Ma nagu ei ole ju erilist suurt elus teinud. Siiski olen ehk pisut üle keskmise elanud. Loodan, et olen suutnud nakkatada tiiatibulikku naerusädemega nii mõndagi inimest. :) Ehk pole lootus vaid ettekujutus paremaks enesetundeks...

Kui vähe on õnneks tegelikult vaja!!! Mul 10 varvast, et õnne teha. Teil 10 sõrme, et õnne teha. Südant, millega õnne äratunta.
Hoidkem südameid valla!
Üks päev lugesin mõtleva paneva mõttekildu, mis võik olla Uusaastasooviks:

Õnn ei ole eesmärk. Õnn on eluviis :)

Leidkem õnnehetki ka pisaraiski.

Elamine on õnn :)

:(

eilne kokkuvõte oli poole pikem - ja siis, kui hakkasin üles riputama, kadus internet. olin tige.
netti ei oilnud veel täna hommikulgi...
pole hullu!
püüan veel tänase päeva jooksul taastada teise poole aastaaruandest :)

HEAD VIIMAST PÄEVA SEL AASTAL !

2006 a viimane laupäevaõhtu e. eelviimane õhtu

Kummaline mõelda. Veel pisut rohkem kui 28 tundi ja vahetubki aasta number. Iga aasta kordub samamoodi. Ja iga aasta on lõppu ja alguse vahetumine isesugune. Lõppkokkuvõtted. Uued unistused. Uued sihid, mis on osad ikkagi vanad...

Kiiresti lasen läbi sõrmede joosta aasta, mis oli suht hea. Nautisin peaaegu igat päevi.

- Toas ja esikus sai remont minu sünnipäevaks enam - vähem tehtud. Põrand jääb tulevikku, 2007 aastasse loodetavasti, esikus pooled asjad tegemata.
- Ostin külmiku ja pesumasina. Pesumasinast on saanud aasta parim naljanumber: juulist seisab keset elutuba, mitte keset dshussiruumi. Kõik see nali algas maha ununenud pisi kruvikeerajast, mille müüja pidi kaasa võtma pesumasina paigaldamiseks. Minu viga suuresti, et ei ole suutnud paigaldaja - kuti leida, kuigi kuust kuusse olen rääkinud ja küsinud abi.
Pole hullu, ees on 365 päeva, et pesumasinat kohale paigaldada ja pesema saada :D
- Lahkusin Händikäpast ja EPNÜ-st.
- Märtsis maalisin essimese maali. Imestasin, et õlivärvipintslitõmmedest
Ma ei arvanud ealeski, et minult tellidakse maale. Ausalt öeldes, olen paar maali juba müünudki juba. Iseendale uskumatu. Keerulisem küsimus on, kui kallis olen. Mina kui algaja maalija.
Kuid kallis on kallistus kaela ümber.
Aga...
Raha on lihtsalt raha. Raha ei ole kallis. :) See mõte jäi kuslilt hiljuti meelde.
Täna hoian varbaid, et õnnestuks saada AMFPA stipendium. See tähendaks meeletult tööd.
- Lõuna - Eesti Erivajadustega Perede Ühingul on esimesed elukuud edukalt läinud. Olen rahul. Kõva töö on aga ees.
2. jaanuarist olen projekti "See EI läheb läbi" projektijuht kolmeks kuuks. Ma ei mäleta aastat, mis algas kohe konkreetse töökohaga :)
- Liitusin GNLD´ga juulis. Tõsi, täna pole absoluutselt äritulemuste rahul, kuid tootedega küll väga. See kuugi olen tundnud kurgusügelust, sõin omegat ja carlic´it - hommikul ei olnud jälgegi algavast gripist.
Mul pole aega haige olla.
Usun, et uuusaasta on parem ka oma äris koostöös GNLD´ga ja loodetavasti on mul oma tiimgi. Kõik tuleb samm - sammult. Kõike ei saagi ühekorraga - saab, aga siis võib tulemus olla lootusele ja ootusele hoopis vastupidine. GNLD pole ainult ränktöö. Pooleaastaga olen mõistnud, et GNLD´s olemist tuleb naudida, mitte aind rahalaevale mõelda.
Südamega saab teha vaid kõiki töid.
- Astusin mais SDE liikmeks.
- Oktoobrist õpin taas. Kursustel. Kuid siiski.

Mis olulist veel on olnud...
Mitte ühel aastal ei ole tulnud nii palju tutvusi kui see aasta.

....................