Köiel kõndija olla

Hommikust siiani on mul tunne, köiel kõndija olla RATASTOOLIGA polegi nii raske kui arvata võiks :P :)

Lihtsalt mitte mõelda ratastoolile. Vaid mõelda, et terve elurada on köis, millel kõndimiseks on vaja tasakaalu hoida, et mitte kukkuda...

See...

Täna siis jõudis lõpuks kohale, et projekt saab siiski olema hea ja heam ja väga heam :) Seda tänu Ukule, kellega tuleb usutavasti pikaajaline koostöö. Mitte seda, et Kaupogi poleks paar aastat juba uskunud, et tuleb parim koolitusprojekt, kuid just täna vajasime Maarjaga Uku värsket asjalikku süsti.

Muidu on see kuramuse väsimus...

...

Vabandust, tegelesin küll meemidega, kuid ei leidnud neid päris õigeid, mis tahtsin... Ja siis kadus aegki käest!!!
Ilmtingimata ma ei jätta meemidega tegelemist, kui nad on olemas :)

Homsest kolmapäevani olen lennus. Tartus. Loodan kogu südamest, et projekt õnnestub seekord.

HEAD KOLLAST PÜHVLI AASTAT! Loodan siiralt, et tuleb parem aasta, kui rott oli. Kuigi ehk saab raskem olema, kuid parem ja kuidagi loogilisemgi :) ;)

Homse sünnipäevalapse õnnesoov hoopis mulle :)

Valutasin kuu pead, mida kinkida oma mammale. Otsustasin lõpuks, et maalin talle see aasta minimaali. Olgugi, et maalide kinkiminegi pole eriti hea mõeldes lepinguga ühinguga. Mamma on aga mulle kallis eriline inimene, talle peab erilisi kingitusi tegema :)

Elus ei ole ma näinud mammat nii siirast rõõmu tundvat olevat kingitusest, kui täna. Alati loeb mamma moraali, miks raiskan tema peale raha :P Täna mamma pea hüples, et lõpuks ometi sai temagi minu pilti, maali. See maal olevat minu parim töö (selles kahtlen). Mamma soovitas edaspidi maalides mõelda temale, sest siis tulevad parimad tööd :)

Kallistades mammat ja soovides õnne, soovis mamma hoopis mulle hästi palju õnne. Püüdsin seletada, et ajab miskit sassi. Mamma oli enesekindel ning ütles naerdes:

"Sulle on õnne vaja, mitte minule!"

Nohjah, see on mamma!!! :D

Sõnu ega muud ei olegi vaja... :)

See MEELETULT VÄIKE maailm, veelgi PISEM Eestimaa :)

Seda kartsingi. Sedapuhku heas mõttes kartsin. :) Uskumatu küll, kuid ring on taaskord ringi peale teinud :) :) :)
Siinkohal on teil, lugejatel, hästi raske mõista, mida ma täpselt mõtlen. Ma pole mõnda asja blogisse lahti kirjutanud, ehk ridade vahele olen siiski kuidagi kirjutanud...

Hommikupoolikul oli külas Ragne noormehega. Üle poolteist/paari aasta. Vahva oli. Käisime jalutamas, tegime metsatukale tiiru peale. Ragne tahtiski mind välja tirida, et saaksin hingata värsket õhku. Ta oleks meelsasti minuga linnaski käinud, kuid midagi erilist poleks teha mul seal olnud. Vaid süüa ehk osta... Nii mõtlesime, et siinsamas jalutada. Minule kulus ära hulkumine niisama.
Ragne leidis metsa alt lumehanges rohelise mustikalehe, mille kaotasin sülest poolel koduteel.
Avastasime Ragnega täiesti juhuslikult, et meil on ühine tuttav erikanalite pidi :) Aitas pilditausta vaatamisest, kui imearmas tõdemus keris end lahti. Huvitav on see, et tunneme teineteist Ragnega mõnda aega, aga...
Aga jah,
jahmatus heas mõttes on "avastus" küll! Vähemasti minu jaoks.
Mõtlen, et võib - olla on ootamatud üllatavad olukorrad mingi saatusemärk oleviku ja tuleviku vahel :)
Eks näis, mis tulevik toob, lähi - lähi tulevikki... :) ;)