pühapäev, mai 31, 2020

See maikuu...

… , mis oli hullult pöörane ja tihe, saabki otsa.  Mul pole olnud vähemasti paar aastat sellist kuud nagu on olnud minu elu 53 maikuu. Absoluutselt kõike oli. Rõõme. Muret. Seiklust. Mööbeldamist. Asjaajamisi. Naeru. Jahmatusigi...
Abistajate tunde sai rekord. Lubasin iseendale. Mul oli vaja energialaksu. Sain ka. Võib - olla see on sellepärast, et sai käia energiaringil Luunjas.


  Aitäh nii iseendale kui kõikidele, kes tegid koos minuga kevad- maikuu väga meeldejäävaks. Loodan, et suvi tuleb ka natuke äge...

laupäev, mai 30, 2020

Tüdrukute õhtu tulemus tagurpidi tuba

Eile õhtul tegime tüdrukute õhtu. Alati ei saa ju rabada midagi teha. Vahetevahel võib oma heade abistajatega niisamagi olla. Möllada. Istuda veinipokaaliga. Rääkida mõnusasti. 
Mul on Ingridiga tõesti ühine möll sees või vastupidi. Siin ongi hästi keeruline seletada, mis see on. Seda peab äratundma, kas ühisel lainel või ei. Selleta ei saa olla isiklik abistaja. Vähemasti mina usun nii jätkuvalt. Kuna mul on nii palju huvisid ja soove, siis mul ei saagi iial vist ühed ainsad ideaalsed lisa käed, kes oskavad kõike teha abistades mind... Ühed käed oskavad ühte, teised teist asja, mida mina ise teeks niikuinii.
Mul ja Ingridiga on ühine armastus mööbeldamine näiteks.
Mul ja Mirjamiga on ühine armastus kookide küpsetamine. 
Ja niiviisi saabki kokku minu armastav hullumeelne elu.   
 
Täna hommikul kohvi juues tuli mõte tuba tagurpidi mööbeldada. Et siis on mul parem edasi kujutada, millist tapeedi ma lõppude lõpuks soovin... Huvitav, kappide alt tuli välja hunnik komme - päkapikkudel ka uutmoodi töökorraldus jõulude ajal... Meil Ingridiga oli naeru palju kogu selle mööbeldamise juures. 
Nüüd hakkas ka suures toas energia voolama.
Tuba hingab.
Mul on endaski palju uut energiat.

   Tegime nõgese kotlette lõunaks. Esmakordselt elus. Kotlet nagu kotlet ikka, ainult nõges sees. Vitamiine vaja. 

Varsti ootab mind lasteaeda minek.😉😊 Tõsiselt.

Ja siis on õige aeg vist kohata õiget meest... Või enne tuleb mõni hullust veel teha...😜

neljapäev, mai 28, 2020

Mu ingel on kodus!!!

Olen õnnelik, et leidsin inglikese kaelaketiga üles. Aasta oli kadunud... Kadus peeglilaualt... ja tuli täna ehete  sassi puntrast  kõige viimasena... Koristasin ehete karpe... See ingel kingitud Kristilt 50 sünnaks. Mulle väga armas. Aasta oli mul tunne, et miski ei ole niiviisi nagu olema peab, ma ei teadnud, kuhu jäi ingel... Nüüd rahu südames.
Nali on see, et eile otsin uue hõbeketti. Üle aastate. Oleks ma teadnud, et leian ingli hõbeketiga täna üles... 😊

Esmaspäevane pilt, kui varbapidi ujusin Emajões. Kaagvere rannas.

Eile käisin Raadil. Papa ja vanaema haual. Naeratan alati nüüd seal. Tean, et papale meeldib mu rõõmus ja värviline olemine . Usun ka, et ta hing on hoopis mujal. Jälgib ja naerab mind, hoiab mind. Loodan, et saan hauagi rohkem ilusamaks viimaks, olen sedagi mitu aastat soovinud...  Kurb on, et sugulased käivad oma poolel... Mina käin papa ja vanaema haua poolel pea ainsana. Sugulased ei ole minuga eal eriti suheknud, kuid see ka mind nii häiri, kui see , et nad unustanud papa ja vanaema... Minu teada olid omavahel lähedased... Vähemasti papa rääkis omal ajal nii...
Ma mõtlen vahel, et mina ei sooviks hauda ega seda unustatud muljet.. Sooviks rohkem, et hing jääks läbi õhu lendlema... Olen ju praegugi lendlev... Südametes... Rohkem polekski vaja...
Ei , surema ma küll ei hakka veel...
Surmale mõtlen vähe, kuid see on kindel , et surma eest ei jookse ära. Üks hetk tuleb ja usutavasti õigel hetkel... Seni tuleb elada täiega. Naudida. Rallida.

Olen sooje ilmu nautinud.
Kiikunud. Vaarika jäätistki söönud.
Teinud ühte ja teist ja kolmandatki.
Hästi kirju on olnud see nädal.
Nägin paar nädalat tagasi aiamaal kirjut liblikat.
Ja kuulsin õnne kägu...

Mida veel naise hing ihaldab...  Rõõm ja mure, kõik on ju hetlkel…

"A coffee by foot, please"

… käsikiri saadetud TT Printi trükkimiseks.

Nüüd tuleb  hakata loovalt mõtlema väikesele esitlusele ning kuidas raamat saab rännata laia maailma lugejateni.

teisipäev, mai 26, 2020

"Kohvi jalaga, palun..."

… on inglise keeles "A coffee by foot, please..." . Täna sain raamatule ISBN . Läheb läheb inglise keelne  raamat trükki. Ja usutavasti õigepea.

Seni võite minult ostmiseks küsida mu eesti keelset raamatut "Kohvi jalaga, palun..." , kuni inglise keelne saab ka olema 😉