Siiski armastus keset köögi kaost

 

Lapsed tulid halloweeni puhul mammat kollitama. 

Mammal täna tõesti kollituse köök - elu sees pole sellist halloweeni olnud... 

Kuid siiski keset kaost peab jääma armastust. Taaskord tõden seda.  Kõigest saab üle, kui on armastust...

Tõid mammale ka uue halloweeni - ballikleidi. Proovisime selga.

Kõrvitsa asemel oli meil banaan. 

Ausalt, olen keset praegust kaost hästi rahulik. Paanika lihtsalt ei aita. 

Kruuse ja klaase saab ju uusi... Kuigi mõni kruus oli mõnelt näituse avamiselt kingitus... Juba lubati mulle uusi tuua.

Õnn on , et minu kaks tähtsamad kohvitopsi jäid terveks.  Mamma topsid. 

Nüüd mõtlen hoopis teisiti siit kolimisele - siin ei ole tulevikku.... Aga võtan rahulikult... Kõik tuleb täpselt õigel ajal. 

Oktoober saab õnneks kohe läbi. Hästi keeruline kuu on olnud. Pisiasjadeski. Samas on olnud hästi hea ja edasiviivalt loov kuu.

Elame veel.

Siin ja praegu.

Armastusega. 

'

3 kasti kilde ehk 7 aastaks õnne või...

Köögikapp kukkus seinalt alla.  Kell oli midagi 7 läbi. 

Ei ole halloweeni nali. 

Olen väga väga tänulik - kõik jäid ellu. Keegi viga ei saanud. Mul oli tuba magajaid täis. 

See oli arusaamatu pikk hetk - äkki hakkas kilin kolin - esimesel sekundil ei saanud meist keegi aru, mis toimub...

Naabrid kuulsid.

Majavärin, seinavärin... Sellegi üle ma ei imesta... Miskit pidi juhtuma, et kapp sadas alla. Eks aegki teeb oma töö...

Oli ehk üllatus, et olen siin elanud 34 aastat - märk, et aeg edasi liikuda...  

"Tiia maalib" Kavastus juba ülehomme, 1. novembril

Selle näituse pühendan mammale 💖 Oli kunagi aeg, kus sain pärast koolipäevi tiirutada  tädi Ellega, kellest saanudki armas mamma, Kavastu ümbruses tööl kaasas. Autos arutasime ikka kooli ja maailma asju. Tuli aeg, kus mamma oli ja on praegugi uhke ja rõõmus, et Tiia maalib 😍 Mamma on suurt rolli mänginud mu elus, et olen see, kes olen 😀 

Kohtume Kavastu raamatukogus 1. novembril!

 

Täna võin öelda EEEE

 

Mul on au ja tohutu suur rõõm teha 7. detsembri õhtul koosloomist superlaulutähtedega Elisa Kolki ja Germán Gholamiga. 

Ausalt öeldes, selle reklaamini on olnud huvitav ja pisut uskumatu kulgemini minu jaoks. Üks kõige pisimgi asi viis kuidagi sujuvalt teise asjani. Või hetkedest hetkedeni. Aasta alguses juba mõtlesin, kas tuleb 85 näitust sel aastal või ei... Vahepeal ei olnudki seda võimalust... Ja siis unistasin veel EEEE-st, sest olime või oleme juba Tartumaa Loometalgute saadik suure töö ära teinud - minu meelest - ja mõned korrad vestlusõhtud korraldanud. Kahju oli sellele ideele käega visata... 

Aga ega ma pidevalt ei mõelnud ka neile... 

Kevadel mediteerisin, et võiks miskit teha, mis mind ennastki üllataks. Annaks energialakse juurde. Nüüd on mul tõsiselt elevus ja ärevus, mis saab ja kuhu edasi lennada... 

Tagasi teed ei olegi.

Olen selle eest lõpmatult tänulik ja õnnelik. 

See siin ei tulnud päris reklaami moodi, kuid tunded tahtsid välja tulla... Kuid pikk tee on veel ja alles 7. detsembril ausalt öelda, mis emotsioonid on. 

 Mina ootan seda talveõhtut õhinal 💖😉

Hakake teiegi ootama õhtut heade lauludega ning juttudega . Loome koos unustamatu õhtu 💖🙂😉

Jõulutooted Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmse Ühingult...

 ... leiate siit https://www.sjkkirjastus.ee/kunstitooted/ 

Minu pilti toodetelt, palun, mitte otsida. Seda toodet, kus mu pilt, ei ole lihtsalt.

Muidu kõik ilusad. Mulle meeldivad taas pusled.