Nimepäeva mõte

Nime tähendus me tihti ei tea ega uuri... Ma olen tahtnud aga vist küll eluaeg teada, mis   mu nimi tähendab.  Usun, et nimi mõjutab inimest... Vanasõnagi ütleb, et nimi ei riku meest. Järelikult, inimene  võib nime rikkuda... Vahel näib, et nimi on vale... Mingi aeg ei meeldinud  mulle ka oma nimi Tiia - siis, kui ma polnd endaga kontaktis.

Olen uhke, et olen Tiia.

Mul on vanemate pulma nukku nimi, Mis oli olemas poolteist aastat enne minu sündi.

Vanas nimede raamatus leidsin, et Tiia on kingitus Jumalalt.

Nimetähed tähendavad ka head. 

Olen Tiia ja jään Tiiaks.

ÕNNS TIIAD JA  TIIUD.

Olen täitsa elus! Minu käest on küsitud kuhu ma olen jäänud... Kuhugi ei ole jäänud, siin ja praegu olen. 

See nädal on olnud nii ja naa. Nagu oli tegus, aga samas ka mitte. Mõni asi ajab mul juuksed turri, nagu pildil näha on hahaha..

Tegelikult on kõik hästi, aga aga palju asju ei nii hästi kui olla võiks... Aga loodan, et loksub paika ei ole probleemi vaid on head lahendused. Oktoober lõppeb kuidagi kiiresti... Novembris tuleb loodetavasti väga palju tegevusi. Kirjutada oleks väga palju, mõtteid on väga palju, aga kõik omal ajal. 
 

Kohv võiga

Hommikul oli Zoom'is hommikukohvik, kust jäi mulle kummitama, et kohvi saab ka võiga juua. Mina olen päris palju proovinud igasugust kohvi - sidruniga, hapukoorega (hapukoor tuleb suhkruga ära segada, siis ta ei lähe tükki), jäätisega. Ja ma täna proovisin tõesti võiga! Panin suhkru asemel mett ka. Päris huvitav oli. Ja kusjuures hea! Usutavasti kasulik ka.

Vahva ja keeruline nädal lõppes täitsa magusa kohviga! 

Üks väike südamlik kartul

 

Tihti kamnajaade ja jamade keskel võib unustada väikesed lihtsad rõõmud üldse. Ei pane tähelegi neid... Aga väikeseid rõõme on alati ja kõikjal. Näe ja naerata vaid. 

Täna oli muidu tavaliselt hea päev. Laupäevane kodune päev. Hästi palju molutamist. Mõtlemist, miks on nii ja miks just nii, aga kas saaks hoopis teisiti olla...  

Siis vupsas kartulikastist südamlik kartul. 

Olime Annabeliga üllatunult rõõmsad.

Mulle tundus kogu maailma elu südamlik... 

23.10,2025 minu 100 näitus "See elurõõm"

 

Pildid tegi Piigaste Südamekodu juhataja Ester. 

Minu esimene maal "Sinilill" 100 näitusel ka. 

Avamine oli väga südamlik ja armas. Usun,  et Südamekodu rahvale jääb eilne hommik kauaks meelde ja see rõõm, mida püüdsime - mina,  Hanna ja Maarja - anda parima.

Aitäh sooja vastuvõtu eest.💖