Kummaline õhtu... :) avastasin taaskord, et mind mäletavad ja teavad ja peavad kalliks paljud just ratastooli - Tiiana. See on suur rõõm. Kas ka au või kuulsus, et tõsta ninnukene taevasse? EI, SEDA JUMALA EEST MITTE. Mina pole kunagi soovinud kuulus olla. Ja millega eputaksingi? Oma jalgadega, mis on mulle käed... See oleks pehmelt öeldes absurdne!!!!
Huvitav, kui palju on neid, kes näevad mind enast, mitte minu ratastooli või mu jalakesi??? Kas ma lasen kellegil päris hingepõhja tungida... Eh, olen ju nii avali ja avameelne koguaeg... ja ometi kinnine.
Psühholoog Kaupo pani tõesti üleeile mind mõtlema oma mailiga:
"Sa armastad inimesi väga ja hoolitsed kõigi nende eest.
Otsusta nüüd puhata nagu sa oled unistanud.
Ütle JAH oma vajadustele.
Tee see ära."
Ma ei ole ju kellegile eriti midagi erilist teinud head, vahel annan lihtsalt nõu. Sageli kuulan mnsn-i kaudu teiste muresid, püüan toeks olla... Vahel olen kohalgi, seltskonnas, kuid mina vajan teiste käsi - jalgu - kuid nad ei pane minu abistamist tähele. Nemad tõdevad, et vajavad mind hooopis rohkem kui mina neid :) See pole päris õige, minu meelest.
Siiski olen väsinud. Mul on viimasel ajal tohutu pinge taga olnud, soovin tõesti puhata, unustada kõik mured ja probleemid, tegeleda vaid iseenda vajadustega. Öelda jah suurimale saladusele :) Mitte peita seda enda eest kuhugile ära. Et leida veel ükskordki veel õnn .... tõeline armastus, kelle toetusel pisarnaerus olla lihtsalt õrn ja õnnelik naine. Unustada rahamured ja teiste probleemid... Lihtsalt OLLA, hangida taas energiat teiste olemast olemise jaoks. Siis suudaksin veel rohkem naeratada inimestele ja armastada rohkem veel inimesi.
Nii vähe soovitud ja siiski palju. Lootusetult palju soovitud. Vist.
Ex helistas üle mitme aasta, käsib viia asju talle... Kaua veel pean värisema vägivalla hirmus.... Nüüd kui olen edukas naine, tuleb jälle mingi hirm mu ellu... Miks küll mul ei tohi vaev, hirm ja muu paheline kaduda??
Miks ma ei võiks nüüd rahulikult voodi pugedes öelda JAH unistusele, et ma olengi salaja taas armunud... et mul on kõik naiselikud tunded veel alles kõigele vaatamata... Ja mõelda rõõmsa emana, et mu tütar saab uuel nädalal juba 15-st... Et võib - olla uus nädal toob mulle töölepingu kah...
Äh, aga puhkus :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar