Esmaspäev, august 27, 2012

LAS kallab...

... oavarrest. Täna sai esmakordselt sel suvel vihmas joosta :) Seelik oli hetkega märg, kuid sama kiiresti kuivas ära. Poes käimisega. Tuligi aga meelde, kuidas on tunne vihmas olla. Mõnus! Pisut ebamugavgi... Täna sadas sooja vihma - seega rohkem oli mõnus.

Las elus olla
ka vanad ja nukrad lugulaulud. Ikka loobu ja loobu ja loobu - ja oledki parim inimene kogu maailmas. Aga loobuda lihtsalt raha kasuks - on sulaselge lollus. Lollus loobuda iseendast, tõekspidamisest jne.
Ausalt öeldes olen momendil kohutavalt kurb.
Kuigi ütlesin las olla vanad... , siiski soovin südamest, et neid vanu lugulaule enam ei kuuleks. Aeg on edasi läinud. Mõistmine on kasvanud, vähemasti mina loodan.
Ah, see on minu elu. Emaksolemine...

Elu on liiga lühike, et seda raisada ei - tea - millele ... Pigem öelge oma kallidele ikka ja jälle, kui kallid nad on, enne, kui hilja...

Kommentaare ei ole: