esmaspäev, oktoober 29, 2012

Aeg...

Talveaeg.
Minule ei meeldi eriti kella keeramine, kuigi ega häiri ka. Õhtune vara pimedus pole küll suur mõnu...

Aeg lendab aga vaatamata kella keeramistele või mitte keeramistele. Ajal on oma nähtamatu aja arvamine. Minu meelest küll. Mingi algus ja mingi lõpp on vaid ajaline etapp...

Eile oli viimane tööppäev Merikesel isikliku abistajana. Kuid kindlasti mitte viimane päev koos minuga. :) Üle kahe aasta koosolemist ehk lähedast tööd on teinud jällegi hea tulemuse. Või nagu mulle on öeldud, et mina olen nakkav jäävalt... :)
Aeg toob taas uusi väljakutseid meile mõlemale. Mulle kui ka Merikesele. Ja usutavasti saame neid tulevikkus jagada teineteisele... :)

On väga - väga armas, kui endised abistajad jagavad ikka  minuga oma rõõme ja muresid...
Mina küll ei ole kunagi palunud ega käskinud neil seda teha. Ma ei ole pealetükiv... või mis... See on lihtsalt sedasi kujunenud... Vahel on tunne, et mu ümber hästi suur  perekond... kuhu lisandub aina uusi liikmeid... :)

Kommentaare ei ole: