2015 on olnud normaalne. Ei ülihea ega ülihalb.Lihtsalt võin rahul olla.
Võib - olla endale ka pisut ehmatav ja üllatav. Mu sees on alles tunnetetulv, mida olin arvanud, et enam ei ole ega tule ;)
Negatiivselt poolelt võin öelda, et sel aastal jäid ette minu mitte - kõndimis - saamine ja häälduspuue. Ma tõesti ei mäleta aastat, kui oleksin pidanud nii palju võitlema / sõdima / tõestama, et puuded ei määra kõige tähtsamat inimese olemise rollis, kui neist piisavalt rääkida ja olla oma füüsiliste puuetega sõber. Seni, kuni mu puuded ei hakka mind end piirama ega takistama, peaks olema ju kõik vastuvõetav ka teistele. Olen aga mõistnud, et kelle(de)le see ei ole vastuvõetav ega mu mõistetavad, see on tema/nende probleem. Jumal selleta! Mina elan iseendana ikka edasi ning mu puuded on osa minust.
Minu jaoks on olnud olulisemad probleemid ja jamad, mis on olnud argised, mis võivad olla iga inimese, iga naise, iga ema jne elus. On palju - palju - palju asju, mis jäävad tegemata või püsivad.
jamadena ka vähemasti uue aasta alguseski.
Usun, et siiski mõni probleem ja küsimus laheneb, saab positiivse vastuse juba jaanuaris.
Olen olnud küll see aasta naeratav ja särav. Aga ausalt, olen ka päris palju nutnud.
Kui midagi muud rõõmudes või muredes ei jäänud üle, siis kinkisin iseendale miskit head ja kenat. Näiteks lilli.
Jaanuar
Ega ma ei mäletagi jaanuaris eredaid hetki. Aasta algusest saadik sai mitmeid - mitmeid kordi Tallinnas käidud. Sauelgi, kus käis koos minu ja Maarja psühhodraamagrupp.
Üks asi on siiski, mis mind esmahetkedel marru - sellest jaanuarist saan wc - potile vett ise peale lasta ning wc - poti pesta. See on mu lemmiktoimetus koristustes. Kujutage ette! "Tänu" wc - poti ja pesumasina katki minemisele on mu elus nüüd palju head. Iial ei saa öelda, et mingis katastroofis ei või tulla kuhjaga rõõmu. Uusi tutvusi, mis nüüdseks mõnedest saanud päris lähedaseks tutvuseks
Ei mäleta enam täpselt, kas jaanuari lõpus või veebruari alguses kirjutas hr Luukas Terviselehes minu IAT kogumikust.
Maal "Jõuluvana"
Mõistsin, et mul see aasta ei ole väga soovi poliitikaga tegeleda . Käisin oma sotside üldkogul Nokia majas. Nüüd aasta viimastel tunditel vaadates unistuste ja plaanide täitumisi
üle, avastasin, et mul ei olnud ühtegi unistust ega soovi poliitikaga tegelemiseks. Kõike muud oli ja on olnud rabavalt palju.
Veebruar
Esimest korda elus pidasin sünnat Tallinnas. Tallinna sõbrannade ja sõpradega. Reval Cafes.
Algas 3 - osaline koolitus "Naised, ärgake üles!", kus osalesin
kõik kolm korda. Olen suhteliselt rahul. Natuke ehk võib mõelda suhtumisele, kuid ega ei olda ju harjutud, et ka ratastoolis naine saab end tunda õnneliku ja edukana. :)
Olen KÜ juhatuse liige.
Maal "Metsavalgus"
Märts
MTÜ LEEPÜ muutis edukalt nime. Nüüd nimi MTÜ TM Loovus.Päris õige nimi!!
Maal "Helisev"
Käisin omastehooldajate konverentsil, nii Tartus kui Tallinnas. Meeles on eredalt vaid see, et jurist soovitas abielluda rikka abikaasaga ja ongi isiklik abistaja olemas - suurim apsakas, mis üldse konverentsil olla sai. SORRY, kuid ma ei jaksa abistajat sedasi armastada, kui oma meest ja meest ei hakkaks ma iial abistajana kasutama.... Enam mitte ei läheks see isiklikult minu puhul läbi. Liiga ränk kogemus on selja tagga.... Ja kogu jutt oli kuidagi ümarik, mida mina olen terve elu nii või teisiti. Kahjuks.
Aprill
Pildiallkirja lisamine |
LARP - saime teada, mis see on - Käbitare k
Toimus nagu psühhodraama esimene väike eksam, kuid ilma õppimiseta. Ma olen assistendina küll juba nii mõndagi korda saatnud, kuid edasi pole saanud üle viie aasta. Lihtsalt puudub grupp... Siiski usun, et olen õppimiseta palju õppinud. Selleski oma töötoas õppisin palju. Enda etteastega grupijuhina ei jäänud absoluutselt rahule, kuid rahule olen jäänud arusaamisega, et vahel juhtubki kõiksugusi asju.
Mu näitus AMI-st (töötoaseintelt) läks kohe Tartu Raekotta.
Näituste korraldamise juures võlub mind end ülespanek. Kunagi ei tea tulemus ette. :)
Mai
Sel aastal sai sõidetud mõned korrad rongiga Sauele. Sealses Päevakeskuses toimusid psühhodraamagrupi töötoad, grupijuhtidena mina ja Maarja. Mais usaldas Maarja me väikese grupi minu kätesse jäädes ise tõbisena koju.
Mõned korrad sai sõidetud mõned korrad bussiga. Muidu võin 2015 aastat nimetada autosõidu - aastaks. Sõitsin tõesti hästi palju auto(de)ga - seega mind hellitati mugavusega. Sest, mis muud auto on, kui mugavus. Ja aja peremees olla st ei pea bussi kellaaegu jälgima.
Huvitavalt lähevad mõned unistused täide! Oma autost olin unistanud aastaid...
Juuni
Juunis tehti mulle selle aasta kaks suurimat ja salakavalat üllatust.
Kristi ja Johanna viisid mind salamisi Soomaale. Kristile oli eelmisest suvest meelde jäänud, et mu üks unistus on käia rabas. Seda päeva mulle plaanisid tüdrukud kaua nagu pärast räägiti. Mulle öeldi vaid: "Joo hommikul päevane kohvi kogus ja ole valmis!"
Teine kord, kui pidin valmis olema ja ei tohtinud uurida, miks ja kuhu, oli jaaniõhtu ja öö. Leho viis mind Valgamaale. Üle mitme aasta oli südamlik ja vahva jaaniöö. Muidugi vihmane!
Ostsin uue pesumasina ja külmkappi.
Juuli
F. Goya kontsert Elva laululaval. Ja pärast kontserdi õhtu Waide motellis. Olin õnnelik!
August
Kihnu - sellest sõnast ehk piisab. Selle suve puhkus, lõõgastus ja suurim rõõm . Elus esimest korda magamine aidas.
Arvamusfestival Paides. EPNÜ kutsel ja soovil, ja loomulikult olin nõus.
Rääkisin " Kuidas ja kas olla eriline naine". Täna ütlen, et kindlasti olla eriline naine kas või eelkõige iseenda jaoks. Siis tuleb sosin kõrva ja südame, et ollakse sinu üle armsasti uhke. See on see hetk,mis annab jõudu edasi minna ja särada. :)
Arvamusfestivalil oli ka mul imepisike ja paari tunniline näitus.
Hästi tore ja töine päev lõppes küll pisut nukrat ja ootamatult, kuid alati ei saagi ühel päeval olla vaid rõõm ja sära :)
Lihtsalt selle õhtu nukrus on kuidagi rohkem hinge jäänud. Ma tõesti tavaliselt ei jätta meelega negatiivsust meelde jätta....
Kohtumine Olustveres. Psühhodraama konverents ja selle raames tegin ka oma näitus
Olustvere lossi akendel.
Veel jõudsin suvel kinno, kontserdile, sünnipäevadele ja olla sõbrannadeg - sõpradega
September
35 näitus Jakobi Mäe Kultuurikojas.
Kahjuks või õnneks sai sinna mu näitus sellepärast, et Pärnus loobuti ruumi puudumisel näitusest. Usun, et see oli pigem õnn, sest Kultuurikojas ja Katoliku Koolis oli olla näitusega mul armas ja asjalik.
Üks näituse pakkumine mulle kadus lõpuks hoopis kuhugile õhku st sellest ei tea ma midagi, miks see ära jäi.... Ega ma seepärast väga kurb ei ole. Kõik ei saa ju alati nii nagu plaanitud ja kõik ei sõltu ka minust...
Selle aasta parim maal "Igatsus". Minu enda meelest. Seda maalisin tõepoolest südamega... Päris valmis sai, lakitud ka oktoobris.
Lubasin veel ühel pisiunistusel täituda. Terve sügise nädalas kord käisin massaažis.
Oktoober
Leitud õnnevalem
Nordic
Boardi of
Examiners'i egiidi
all korraldatud Avatud Laval. Usun, et see oli parim koostöö "Kuidas kõndida õnneni" meil Maarjaga. Soovin looda, et hästi hea koostöö Maarjaga jätkub ka uuel aastal ja veel kaua - kaua.
Käisin 4 x 45 minutit Katoliku Kooli õpilastega rääkimas kui kunstnik. Väga vahvad kohtumised!!
November
Valmis minu kolmas kalender ja uusaasta kaart. Kujundaja Martini abiga taas. Kalendrid on vaid kingituseks ja rõõmuks kallimatest kallimatele. Loodan väga, et ükskord saabub aeg, kus võin ka natu müüa, kes soovivad. Praegu on mul Suu- ja Jalaga Maalivate Kunstmike Ülemaailmse Ühingu kinkimise nõusolek.
Loodan südamest, et minu leping oma Suu- ja Jalaga Maalivate Kunstmike Ülemaailmse Ühinguga taas pikeneb märtsis. Enda meelest olen ikka kolme aasta jooksul head tööd teinud - maalinud ja näitusi korraldanud, suhelnud inimestega. Ja natu riskinudki - riskimata ma ei areneks. Hakkaks igavgi.
Detsember
Põltsamaal. Aitamas psühhodraama eksameid teha.
Selle aasta tõeline tantsuöö.
Kohtumised vanade ja uute tuttavatega. Üle viie aasta nägin oma psühhodraama õpetajat Ruudat, kellest on saanud mulle eeskuju.
Taaskohtumisi oli sel aastal mitmeid - mitmeid. Mõni neist imelisem :) Mõni kaua oodatud kohtumine jääb uute aastasse.
Aastaga on Pätu Kiisust kasvanud Kass Pätu. Nimi on küll tal õige.Ta teebki lihtsalt pätust. Kogemata. Vahel paneb meelega süütu näoga minu kannatuse proovile. Tegelikult on tark kass.
IAT tunde saab pisut - pisut üle 1700. Esimene aasta 16 aasta jooksul, kui IAT tundide arv ületab 1500. See tähendab, et mul on olnud meeletult palju tegemist ja toimetamist.
Ma ütlen suure aitäh kõikidele isiklikele abistajatele: Johanna,
Triin,
Kaie,
Joonas,
Greete,
Kaari,
Triinu,
Hanna - Liis,
Leho,
Helerin :)
Teieta poleks olnud nii normaalset aastat! Päris kindlasti!
Raha, mis olen ise IAT-le kulutanud, on päris palju 5000 euro. Mul ei ole rahast üldse aga kahju. Olen saanud elada!
Meele teeb aga mõruks see, et Eesti riik, ei mõista puudega inimese täisväärtusliku elu ja IAT omavahelist tähtsust ega väärtust.
Mis uusaasta toob IAT suhtes - ma veel tõesti ei tea. Palju asju on täna veel lahtised... Siiski loodan väga - väga, et aasta pärast saan kirjutada/öelda/mõelda, et 2016 oli veel parem kui 2015!
Selline on saanudki minu 2015.
Julgust armastada ja olla armastatud tõeliselt,
unistada suurelt ja naeratada eluraskusele,
hästi meelepäraseid töid, tegemisi ja toimetusi,
tarkust jääda iseendaks ja anda endast parim ,
vähemasti ühte rõõmu ja õnnesära igas päevas,
hoidke tervist,
teadke, on asju, mida raha eest ei saa iial osta,
koduaknatuld
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar