kolmapäev, detsember 30, 2015

2015 aasta 8760 tundi.....

... ongi pea läbi saamas.  On tunde, mis ei ole meelde jäänud,  on  tunde,  mis püsivad elu lõpuni meeles.  Kui mõtlen  mõnda aega  juba aastale tagasi,  siis tuli sealt  välja uusaastasoov iseendale. Oleksin pidanud sel aastal mõnel minutil julgem olema..., siis oleksin ehk pisut rohkem saavutanud või / õnnelikum olnud.... See on vaid oletus. 

2015  on olnud normaalne. Ei ülihea ega ülihalb.Lihtsalt võin  rahul olla.
Võib - olla endale ka pisut  ehmatav ja üllatav. Mu sees on alles tunnetetulv, mida olin arvanud, et enam ei ole ega tule ;)
Negatiivselt poolelt võin öelda, et sel  aastal jäid ette minu mitte - kõndimis - saamine ja häälduspuue. Ma tõesti ei mäleta aastat, kui  oleksin pidanud  nii palju  võitlema / sõdima / tõestama, et puuded ei määra kõige tähtsamat inimese olemise rollis, kui neist  piisavalt  rääkida ja olla oma füüsiliste puuetega sõber. Seni, kuni mu puuded ei hakka mind end piirama ega takistama, peaks olema ju  kõik vastuvõetav ka teistele.   Olen aga mõistnud, et kelle(de)le see ei ole vastuvõetav ega mu mõistetavad, see on  tema/nende probleem. Jumal selleta!  Mina elan  iseendana   ikka edasi ning mu puuded on osa minust.

 Minu jaoks on olnud olulisemad probleemid ja jamad, mis on olnud argised, mis võivad olla iga inimese, iga naise, iga ema jne elus.  On palju - palju - palju asju, mis jäävad tegemata või püsivad.
jamadena ka vähemasti uue aasta alguseski.
Usun, et siiski mõni probleem ja küsimus laheneb, saab positiivse vastuse juba jaanuaris.

Olen olnud  küll see aasta naeratav ja särav. Aga ausalt, olen ka päris palju nutnud.
Kui midagi muud rõõmudes või muredes ei jäänud    üle, siis kinkisin iseendale miskit head ja kenat. Näiteks lilli.












Jaanuar

Ega ma ei mäletagi jaanuaris eredaid hetki. Aasta algusest  saadik sai mitmeid - mitmeid kordi Tallinnas käidud. Sauelgi, kus käis koos minu  ja Maarja psühhodraamagrupp.

Üks asi on siiski, mis mind esmahetkedel marru -  sellest jaanuarist  saan wc - potile vett ise peale lasta  ning wc - poti pesta. See on mu lemmiktoimetus koristustes. Kujutage ette! "Tänu" wc - poti ja pesumasina katki minemisele on mu elus nüüd palju head. Iial ei saa öelda, et mingis katastroofis ei  või tulla kuhjaga rõõmu.  Uusi tutvusi, mis nüüdseks mõnedest saanud päris lähedaseks tutvuseks 


Ei mäleta enam täpselt,  kas jaanuari lõpus või veebruari alguses   kirjutas hr Luukas Terviselehes minu IAT kogumikust.


Maal "Jõuluvana"

Mõistsin, et mul  see aasta ei ole väga soovi poliitikaga tegeleda . Käisin oma sotside üldkogul Nokia majas. Nüüd aasta viimastel tunditel vaadates unistuste ja plaanide täitumisi   
üle, avastasin, et mul ei olnud ühtegi unistust ega soovi poliitikaga tegelemiseks. Kõike muud oli ja on olnud  rabavalt palju. 




Veebruar


Esimest korda elus  pidasin  sünnat Tallinnas. Tallinna  sõbrannade ja sõpradega. Reval Cafes.

Algas  3 - osaline koolitus "Naised,  ärgake üles!",  kus osalesin
kõik  kolm  korda. Olen suhteliselt rahul. Natuke ehk võib mõelda suhtumisele,  kuid ega ei olda ju harjutud, et ka ratastoolis naine  saab end  tunda õnneliku ja edukana. :)



Olen KÜ juhatuse liige.



Maal "Metsavalgus"

Märts

MTÜ LEEPÜ muutis edukalt nime. Nüüd nimi MTÜ TM Loovus.Päris õige nimi!!

Maal "Helisev"
Käisin omastehooldajate konverentsil, nii Tartus kui Tallinnas. Meeles on eredalt vaid see, et jurist soovitas abielluda rikka   abikaasaga  ja  ongi isiklik abistaja olemas - suurim apsakas,  mis üldse  konverentsil olla sai. SORRY, kuid ma ei jaksa abistajat sedasi armastada, kui oma  meest ja  meest  ei hakkaks ma iial abistajana kasutama.... Enam mitte ei läheks see isiklikult minu puhul läbi.  Liiga  ränk kogemus on selja tagga.... Ja kogu jutt oli kuidagi ümarik,  mida  mina olen terve elu  nii või teisiti. Kahjuks.

Aprill
Pildiallkirja lisamine



LARP - saime teada, mis see on - Käbitare    k














Toimus nagu psühhodraama esimene väike eksam, kuid ilma õppimiseta.   Ma olen assistendina küll juba nii mõndagi korda saatnud, kuid edasi  pole saanud  üle viie aasta. Lihtsalt puudub  grupp... Siiski usun,  et  olen  õppimiseta palju õppinud.  Selleski oma töötoas  õppisin palju. Enda etteastega grupijuhina ei jäänud  absoluutselt rahule, kuid rahule olen jäänud  arusaamisega, et vahel juhtubki kõiksugusi asju.


Mu näitus AMI-st (töötoaseintelt) läks kohe Tartu Raekotta.
Näituste korraldamise juures võlub mind end ülespanek. Kunagi ei tea  tulemus ette. :)







Mai   



Sel  aastal sai  sõidetud  mõned korrad  rongiga Sauele.  Sealses Päevakeskuses toimusid  psühhodraamagrupi töötoad, grupijuhtidena mina ja Maarja. Mais  usaldas  Maarja me  väikese grupi minu kätesse jäädes ise  tõbisena koju.
Mõned  korrad  sai  sõidetud   mõned korrad bussiga.  Muidu  võin 2015 aastat  nimetada autosõidu  -  aastaks. Sõitsin  tõesti hästi palju auto(de)ga  - seega mind  hellitati mugavusega.   Sest, mis muud auto on, kui  mugavus.  Ja aja peremees olla st ei pea bussi kellaaegu  jälgima.
Huvitavalt lähevad  mõned unistused täide!  Oma autost olin  unistanud aastaid...




Juuni

Juunis tehti mulle selle aasta kaks  suurimat  ja salakavalat üllatust.


Kristi ja Johanna  viisid mind salamisi Soomaale. Kristile oli eelmisest suvest meelde jäänud, et mu üks unistus on käia rabas. Seda  päeva mulle plaanisid  tüdrukud kaua nagu pärast räägiti.  Mulle öeldi vaid: "Joo hommikul päevane kohvi kogus ja  ole  valmis!"






Teine kord, kui pidin valmis olema  ja ei tohtinud  uurida, miks ja kuhu, oli jaaniõhtu  ja öö.  Leho viis mind Valgamaale. Üle mitme aasta oli südamlik  ja vahva jaaniöö.   Muidugi vihmane!  








Ostsin uue pesumasina  ja  külmkappi.


Juuli

F. Goya kontsert Elva laululaval.  Ja pärast   kontserdi õhtu Waide motellis. Olin õnnelik!

 August


Kihnu - sellest  sõnast ehk piisab. Selle suve puhkus, lõõgastus ja suurim   rõõm .  Elus esimest korda magamine aidas.
                                                                                  


Arvamusfestival Paides. EPNÜ kutsel ja soovil, ja loomulikult olin nõus.
Rääkisin " Kuidas ja kas olla eriline naine". Täna ütlen, et kindlasti olla eriline  naine kas või  eelkõige iseenda jaoks. Siis tuleb sosin kõrva ja südame, et ollakse sinu  üle armsasti uhke. See on see hetk,mis annab jõudu edasi minna ja särada.  :)

Arvamusfestivalil oli ka mul imepisike ja  paari tunniline näitus.  

Hästi tore  ja töine päev lõppes küll pisut nukrat ja ootamatult, kuid alati  ei saagi ühel päeval olla vaid rõõm  ja  sära  :)
Lihtsalt   selle õhtu nukrus on kuidagi rohkem  hinge jäänud. Ma tõesti tavaliselt  ei jätta meelega negatiivsust meelde jätta....


Kohtumine  Olustveres. Psühhodraama  konverents ja  selle raames tegin ka oma  näitus
Olustvere  lossi akendel.









Veel jõudsin suvel  kinno, kontserdile, sünnipäevadele ja olla sõbrannadeg - sõpradega

 September 




35 näitus Jakobi Mäe   Kultuurikojas.

Kahjuks või õnneks sai sinna mu näitus sellepärast, et Pärnus loobuti ruumi puudumisel näitusest. Usun, et see oli pigem õnn, sest Kultuurikojas ja Katoliku Koolis oli  olla näitusega mul  armas ja asjalik.

Üks näituse pakkumine mulle kadus lõpuks hoopis kuhugile õhku st sellest ei tea ma midagi, miks see ära jäi.... Ega ma seepärast väga kurb ei ole. Kõik ei saa ju alati nii nagu plaanitud ja kõik ei sõltu ka minust...




 Selle  aasta  parim maal "Igatsus". Minu enda meelest. Seda maalisin tõepoolest  südamega...  Päris valmis sai, lakitud  ka oktoobris.


 Lubasin veel  ühel pisiunistusel täituda. Terve sügise nädalas kord käisin massaažis.

Oktoober 

Leitud õnnevalem 
Nordic Boardi of Examiners'i egiidi all korraldatud Avatud Laval. Usun, et see oli parim koostöö "Kuidas kõndida õnneni" meil Maarjaga. Soovin looda, et hästi hea koostöö Maarjaga jätkub ka uuel aastal ja veel kaua - kaua.

Käisin 4 x 45 minutit Katoliku Kooli õpilastega rääkimas kui kunstnik. Väga vahvad kohtumised!!

November   

Esimest korda elus kruiisil. Esmakordselt elus pikas kleidis.

Valmis minu kolmas kalender  ja uusaasta kaart. Kujundaja Martini abiga taas. Kalendrid on vaid kingituseks ja rõõmuks kallimatest kallimatele. Loodan väga, et ükskord saabub aeg, kus võin ka natu müüa, kes soovivad. Praegu on  mul Suu- ja Jalaga Maalivate Kunstmike Ülemaailmse Ühingu kinkimise nõusolek.
Loodan südamest, et minu leping oma Suu- ja Jalaga Maalivate Kunstmike Ülemaailmse Ühinguga taas pikeneb märtsis. Enda meelest olen ikka kolme aasta jooksul head tööd teinud - maalinud ja näitusi korraldanud, suhelnud inimestega. Ja natu riskinudki - riskimata ma ei areneks. Hakkaks igavgi.

Detsember 



Põltsamaal. Aitamas psühhodraama eksameid teha.
Selle aasta tõeline tantsuöö.


Kohtumised vanade ja uute tuttavatega. Üle viie aasta nägin oma psühhodraama õpetajat Ruudat, kellest on saanud mulle eeskuju. 








Taaskohtumisi oli sel aastal mitmeid - mitmeid. Mõni neist imelisem :) Mõni kaua oodatud kohtumine jääb uute aastasse.

 Pealinna leht

 http://www.pealinn.ee/newset/jalgadega-maalija-olge-sallivamad-me-koik-oleme-erilised-n159336

Aastaga on Pätu Kiisust  kasvanud  Kass Pätu. Nimi on küll tal õige.Ta teebki  lihtsalt pätust.  Kogemata. Vahel paneb meelega süütu näoga minu kannatuse proovile. Tegelikult on tark kass.

IAT tunde saab pisut  - pisut üle 1700. Esimene aasta 16 aasta jooksul, kui IAT tundide arv ületab 1500. See tähendab, et mul on olnud meeletult palju tegemist ja toimetamist.
Ma ütlen suure aitäh kõikidele isiklikele abistajatele: Johanna,
                                                                                      Triin,
                                                                                      Kaie,
                                                                                      Joonas,
                                                                                      Greete,
                                                                                       Kaari,
                                                                                       Triinu,
                                                                                       Hanna - Liis,
                                                                                       Leho,
                                                                                      Helerin                    :)
Teieta poleks olnud nii normaalset aastat! Päris kindlasti!      
Raha, mis olen ise IAT-le kulutanud, on päris palju 5000 euro. Mul ei ole rahast üldse aga kahju. Olen saanud  elada!
Meele teeb aga mõruks see,  et Eesti riik, ei mõista  puudega inimese täisväärtusliku elu ja IAT omavahelist tähtsust  ega väärtust.
Mis uusaasta toob IAT suhtes -  ma veel tõesti ei tea. Palju asju on täna veel lahtised... Siiski loodan väga -  väga,  et aasta pärast  saan kirjutada/öelda/mõelda, et 2016 oli veel parem kui 2015!

Selline on saanudki minu 2015.

 2016 aastaks soovin kõikidele selles hulluvas maailmas:
Julgust armastada ja olla armastatud tõeliselt,
unistada suurelt ja naeratada eluraskusele,
hästi meelepäraseid töid, tegemisi ja toimetusi, 
tarkust jääda iseendaks ja anda endast parim   ,
vähemasti ühte  rõõmu ja õnnesära igas päevas,
hoidke tervist,
teadke, on asju, mida raha eest ei saa iial osta,  
 koduaknatuld

Kommentaare ei ole: