Teisipäev, detsember 15, 2015

Mõtted koostööst isikliku abistajaga ja muustki.... taaskord...

Usutavasti uuest aastast vajan uut isikliku abistajat. Tegelikult olen sellele mõelnud juba pikemalt aega. Kõik nagu on toiminud elu - olus, kuid just kodus on pisikesi argipäevaseid pisiasju, mis tahavad ikkagi teha, aga on jäänud kuidagi viltusse olekusse. Tõsi, saan needki kuidagi ikka tehtud, kuid isikliku abistaja abiga saaks paremini, kiiremini ja järjepidevalt. Samas  saaks need  tehtud   tunni paariga kahel - kolmel päeval nädalas.
Ma ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada,  kuid minu puhul võetakse positiivne hoiak, et Tiia saabki ikka ja alati hakkama. Ja saangi. Lihtsalt pean saama. Olen harjunud hakkama saama. Eesti naine :) Pean vist  siiski rõõmustama selle üle.
Samas rõõmustan ka selle üle, et suudan olla suht painlik ja kannatlik tööandja. Mõistan, kui näiteks isiklikul abistajal on olulisem mõni teine isiklik käik ja asjaajamine. Kuigi, minu meelest on ka tööl käimine sügavalt inimese  isiklik asi.
Sageli on see üsna kummaline, kuidas isikliku abistaja lähedased ei saa aru, et isiklik abistaja töö ongi päris töö. Mitte sõprussuhtes kohvitamine. Kohvitamist tuleb küll pidevalt ette. Sõbra roll on aga hoopis muu. Seda kõike ei saa ega tohi segi ajada.  Siiski sõbralikud ja usalduslikud suhted selles töösuhtes on väga tähtsad.
Ja,    kui rollid hakkavadki sassi minema - ikka juhtub, see on ka normaalselt inimlik :) - siis vaja vaid rääkida. Rääkimine aitab  alati. Saab leida   uued teed edasi minna... 
Nojah,  kuid  kui järeleandmisi abistajale tuleb mul kui  tööandjal/kliendil palju, siis viimaks  avastan ikka, et minu oma elu -  olu kannatab...  Olen aus! Ja tõesti heaga. Siin ei saagi küsimusi tulla. Iga tööandja tahab töövõtjalt näha head töö tulemust, siis ongi isikliku abistaja hea töö tulemus kliendi rahule jäämine oma elu - oluga.
Kurvastan aga  jätkuvalt, et Eesti ei väärtusta endiselt isikliku abistaja tööd. Rõõmustan aga, et olen suutnud siiani oma rahaga  "mängides"  üsna head (keskmist) tunnitasu. Loodan südamest. et see suutlikkus jätkub ka järgmine aasta. Kuigi täna on veel mul küsimusi, kas ja kuidas - kuid usun, et asjad laabuvad   positiivselt.  IAT 2016 eelarve on juba oktoobris koostatud.
Mu elu peab olema jätkusuutlik, kui väljendada popilt! Nagu igal teisel inimesel...   Keegi ju ei unista, et ta kukub aastavahetusega kuskilt alla... Ptüi 3x üle vasaku õla!  

Ei midagi uut nagu... Need mõtted ja tõed olen korduvalt endamisi läbi mõelnud. Vahel tüdimuseni...
Vahel leebemalt, vahel julgemalt...
Tõsi on see, et vajan jätkuvalt häid abistavaid käsi ja seda tean une pealtki.

Täpsustava töökuulutuse panen lähiajal. Kindlasti vajan uuest aastast  nais - isikliku abistajat.  Mitmeks  tunniks jm - seda pean veel hoolikalt läbi mõtlema... Kui keegi teab kedagi, kes soovib natuke tööd, võite kohe  mind pakkuda või/ja mulle kirjutada.   

Kommentaare ei ole: