Reede, juuni 16, 2017

Sume reede õhtu

Nukrus hiilib ligi. Läheks jalutama üksi...  Suveõhtul  ongi see mitte saamine minna ise oma mõtetega kõige nukram... See pole isegi raske. Vaid tõesti nukker... 
Mitte, et toas ei oleks midagi teha. Teha on ikka ja alati. 
Praegugi tegin riidekapi taas korda. Panin puhta pesugi kappi. Õuelõhnaga. Ei ole paremat lõhna pesul kui värske õuelõhn! On riideidki, mis meenutavad mõndagi. Mõtlesin, et kapi täis mäletusi... Ehk peaks mõne t-särki või kleidi  näiteks kapist välja viskama... Hakkasin siis endamisi naeratama. Südamesse jäävad ikkagi head mälestused... Riided on siiski riided. Ja ma ei hoia enam aastaid teadlikult asjadena ühtegi halba mälestust alles - kuigi asi või riideese võib iseenesest meeldida.  See aitab positiivsemgi olla. Kuid on olemas ka head ja armsad mälestused, mida vahest on nii nukker ja kurb meenutada. Millegipärast eriti ilusal suveõhtul...
Mul ei ole aimugi, kui palju inimesi oma riidekapi juures nii mõtlevad ja tunnevad.
Mina suht sageli. 

Nüüd veel õigepisut üht - teist vaja teha. Siis voodi... 

Ees on rõõmsate hetkede nädalavahetus. Usutavasti. Homme õhtul Tabiveres. Ülehomme Sauel. Vähemasti ei jää aega nukrusele mõelda...  Tegelikult on ilus ja rõõm ümberringi. Egas ma ei virisegi. Lihtsalt vahel võib ka rõõmsasti nukker olla ja ...

Kommentaare ei ole: