Kolmapäev, september 02, 2020

Üllatused meeldivad mulle!!!

 Üllatused on armsad. 

Tihti ununeb, et üllatusi võib kohata kõikjal ja iga kell. Häid üllatusi. 

Täna tegime Ingridiga linnale kaks tiiru peale. Niisama oli vaja. 

Esimene üllatus. Minult endalt. Puht juhuslikult tõstsin jala autosse nii, et poolenisti lükkasin end ise autoistmele. Ingrid hoidis mind kuidagi kergelt. Hetke pärast vaatasime arusaamatult teineteisele otsa, mis see nüüd oli 😀 
Kõik inimesed, kes tõstavad mind isemoodi. Kõikidel on omad nipid ja vahel ka omad probleemid. Mina püüan kõikidega kohanduda ja tõstmisel nii palju kaasa aidata. 
Tänasele liigutusele ei ole mina  tulnud kunagi varem, kuid kunagi on ikka esimene  kord. 
Harjutasime mitmeid kordi autosse "hüppamist". Võib - olla blogi lugeja ei saa aru, mis siin siis nii erilist on. Meile Ingridiga on. See  ongi tähtsam. 

Teine üllatus. Silverilt. Kindlasti ma ei kirjuta siia, mis see oli. 

Aga taas mõtlen ikka, on ülitore, kui on lapsed. Suured lapsedki üllatavad täpselt samuti nagu väikesed lapsed. Lapsed on lapsed. Nad oskavad tõesti üllatada, kui kõige vähem oskad oodata. Vahetevahel on küll tunne, et maailma raskem töö on emaks olemine. Palju rohkem tead, et suurim   õnn on emaks olemine 😍 On ju nii!?

Kommentaare ei ole: