Laupäeval võib mind ehk leida lõpuks taas Pärnus :) Teeme Erika ja Kareliga lumise sõbrapäeva ralli :D

See nädal on suht töine. Täna sai mitu asja korda aetud - tulemeid on näha usutavasti lähitulevikus.

Koristasin niiti - nõelte sahtlit.
Lõpuks, Erika naeris: "Tundub nagu oled suur õmbleja iga päev" Sahtli põhi oli paksult nõelu täis.
Ma ei ole aga aastaid midagi õmblenud. Pole vajadustki.

Kanal2 näitas täna käteta naist, kes tegi vaipe ja kõike muudki. Maalis ka. Kuigi ta sai kõndida ka, seepärast pliit tundus olema tava kõrgusel... Muide, ta oli õpetaja...

Miks siis mina ei saa hakata päris koolitajaks lõppude lõpuks?

Kes mind keelab!!!

Mitte keegi. :)

Tartu tänavatel on kevade märke - hurraa :) Juba psüühiliselt on talv väsitanud, rääkimata füüsiliselt. Toppi riidesse ja pääse läbi lume / jää...

Igatahes unistan kuumast ilmast :)

Zeppelini "Sulemehe" müüja saab minu kõnest väga hästi aru :) Kogesin täna ostes. Nii kaua kuni tema seal müüb, on see mu lemmikpood.
Muide, ta ütleb mulle vastu tuleski juba "tere". Armas ju!

Meil, siin Kaagveres põles pood. Täna öösel, vist kella 3 ajal...

Mind end hämmastab, et ma ei kuulnud mitte midagi või... olen harjunud juba, et maja ees on öösiti möll noorte meeste poolt... Lihtsalt lülitan end segavast välja. Nii tegelikult ei võiks harjuda...
Magama läksin umbes 2 ajal ning siis oli purjus kamp veel õues...

Aga jah, kurb uudis oli hommikul küll. Eriti arvatavasti vana memmedele, kes peavad mõned nädalad poeta toime tulema... :(

Pood on muide minu majas, teises trepikojas...

Jään ISEENDAKS

- on mul aastaplaanis, mis on kirjutatud A4-le pastakaga, lõpus kirjas. Võimalik, et oleksin pidanud kirjutama need kaks sõna - jään iseendaks - hoopiski lehe ülaservale. Punaselt või vähemasti paksult.

Ikka jälle põrkan kokku inimestega, kes tuletavad heaga meelde mulle jääda iseendaks. Tihti mõtlen teistele, kas minu käitumine nii või naa, on teistele hea. Mõtlen, et ehk olengi egoist... Eksin vist. Olen siiani olnud mina ise - ja järsku just seepärast olengi nii kaugele jõudnud nagu olen...
Tean isegi, et edasiminek sõltub iseendas. Teised saavad/võivad aidata ja toetada... Teiste soovide järgi tehes võib hoopis vastupidise tulemi saavutada ja endale jääb märk, et näed siiski ei teinud õieti...

Filosoofia...
Ehh, ei ole.
Elukogemus pigem, millele edaspidi toetuda ning aina edasi minna...