Tegingi ära!!!

 Värvisingi juukseotsad ja tuka roosaks. Jäi tumetume roosa. See üllatuse, mille sain paar päeva tagasi, jätk! Tänase päeva puhul tegin lokidki pähe. 

Tunnen end hästi.

Nüüd torman videovõtele tagasi... Teeme Ingridiga video . Otseülekanne jääb järgmiseks korraks. Kamera ei lähe tööle... 

Homme, 5. september taas rahvusvaheline suu ja jalaga maalijate päev

  Iga aasta 5. septembril tähistame VDMFK https://vdmfk.com/en/ asutaja Erich Stegmanni elutööd rahvusvahelise suu ja jalaga maalijate päevaga.     

Professor ja kunstnik Erich Stegmann, kes  nooruses jäi erivajadustega haiguse tõttu, otsustas koos teiste ilma käteta maalivate kunstnikega luua ühingu, mille abil paremini tutvustada oma kunsti. Esimene Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühing alustas tegevust 1957. aastal tollasel Lääne-Saksamaal. 

Nüüdseks on ühinguid üle maailma, Eestis 2006 aastast https://www.sjkkirjastus.ee/esileht/

Mina olen VDMFKas niisiis 1. septembrist 2007. 

See on üks parimatest asjadest, mis on minuga elus juhtunud on.

Mina olen tänulik ja õnnelik, et Erich Stegmann tuli väga - väga vahvale mõtele luua midagi ülilahedat, raamideta maailma kunstnikele, kel töötavad suud ja jalad.

See on ei ole absoluutselt mingi mängumaa, nagu mulle mitmeid kordi öeldud on. Meie ja minugi kunst on päris. Päris loovtöö. Kui teed, oled pildis, kui ei tee, ei ole pildis. Reeglid ja vastutused on päris. Töötamistahe ja oskus peab endal olema. Tähtis on, et kasutad töö tegemiseks oma suud ja jalgu. Minu meelest, on vaja ka südant ja hinge, et luua midagi paberile või lõuendile. Käsi EI tohi kasutada.

Mina olen õppinud oma jalgu väärtustama.

Ma olen samm - sammult hakkama uskuma, et olengi kunstnik. Mitte mäkerdaja. Vähemalt mitte kehv mäkerdaja. Pigem väga hea mäkerdaja. Nii hea mäkerdaja, keda võib nimetada kunstniku lapsukeseks juba.

Ma olen saanud julgust juurde.

Hiljuti torgati jälle mind, kas maalimine/kunsti tegemine on ikka töö... Veel erivajadustega inimesele... Nojah, eks igaüks ise otsustab olla või mitte olla küsimuse üle. Mina tean ja usun, et kunstnikud ülemaailma, et kunsti tegemine/maalimine/joonistamine on töö. Ka näituste korraldamine. Ja nii edasi.

Mina olen otsustanud olla ja töötada värvidega, seni, kuni suudan. Seni, kuni VDMFK peab mind nende hulka vääriliseks kuuluma. Poolteist aasta pärast peaks taas leping pikenema - ausalt mul juba nüüd väike pabin sees, kas olen uue lepingu jaoks piisavalt head tööd teinud.

Loodan seda siiralt.

Kunstitöö meeldib mulle.

Loov olen.

Usun, et kui ei oleks üldse pabinat, siis ei oleks ka asi õige... Siis peaks küll 380 kraadise pöörde tegema kuhugi poole - kuid kuhu...

Püüan homme teha otseülekannetki facebookis kella 15 paiku, et rääkida natuke jälle enda kunstniku tööst ja elust ning võib - olla näite pooleoleva maali maalimist.

Kuid mul pole veel aimugi, kuidas see otseülekanne saab olema...

Palun, jätke küsimusi, mida soovite teada minu värvilisest maailmast mulle juba täna!

Üllatused meeldivad mulle!!!

 Üllatused on armsad. 

Tihti ununeb, et üllatusi võib kohata kõikjal ja iga kell. Häid üllatusi. 

Täna tegime Ingridiga linnale kaks tiiru peale. Niisama oli vaja. 

Esimene üllatus. Minult endalt. Puht juhuslikult tõstsin jala autosse nii, et poolenisti lükkasin end ise autoistmele. Ingrid hoidis mind kuidagi kergelt. Hetke pärast vaatasime arusaamatult teineteisele otsa, mis see nüüd oli 😀 

Kõik inimesed, kes tõstavad mind isemoodi. Kõikidel on omad nipid ja vahel ka omad probleemid. Mina püüan kõikidega kohanduda ja tõstmisel nii palju kaasa aidata. 

Tänasele liigutusele ei ole mina  tulnud kunagi varem, kuid kunagi on ikka esimene  kord. 

Harjutasime mitmeid kordi autosse "hüppamist". Võib - olla blogi lugeja ei saa aru, mis siin siis nii erilist on. Meile Ingridiga on. See  ongi tähtsam. 

Teine üllatus. Silverilt. Kindlasti ma ei kirjuta siia, mis see oli. 

Aga taas mõtlen ikka, on ülitore, kui on lapsed. Suured lapsedki üllatavad täpselt samuti nagu väikesed lapsed. Lapsed on lapsed. Nad oskavad tõesti üllatada, kui kõige vähem oskad oodata. Vahetevahel on küll tunne, et maailma raskem töö on emaks olemine. Palju rohkem tead, et suurim   õnn on emaks olemine 😍 On ju nii!?

VDFMK - 13 aastat

 13 aastat väga huvitavat ja põnevat ja värvilist kunstniku elu. 

Hipphopp  hurraa 😊

Armastan oma maalimise - mäkerdamise tööd. 💖

Mul peaks olema ca 110 tööd - joonistusi ja maale kokku.

Parim maal veel maalimata...

Hoogu õppimisele!!

 Me kõik õppime päevast päeva midagi. Sünnist surmani. Õppime ennast ja oma elu hästi tundma. Tavaliselt ei mõelda sellele. Kooliski käime ja käisime iseenda jaoks. Vahel tuleb koolis käimist sundida. Nii hea on teha poppi!!! Või vinguda, et vanemad ja õpetajad on rumalad, või rumal on laps. Rumal on see, kes arvab, et keegi teine on rumal. Tark teab, et kõik püüavad olla omamoodi targad  . Iseasi on kuidas. Kuidas üldse tarkust mõõta? Hinnedega... Tunnistustega... Osavõtmisega.. Headusega... Teadmistega... Kogemustega... Tark ei aja targalt nina püsti.

Olen vist väheke rumal, sest mõtlen juba mõned head aastad, et soovin õppima minna. Just soovin. Mitte, et pean. Kuhugile kooli. Tean ka, mida soovin õppida. Psühhodraamat - positiivset psühholoogiat - kunsti - värve. Ma ei tea isegi, mis soovi erialaks võiks nimetada... Kogemusnõustaja  ei  ole, terapeut ka ei soovi lõpuks olla, ammugi kunstiõps... Soovin lihtsalt teadmisi täiendada... Samas tean vägagi hästi, et siis olen, kui kord koolis  õppimise lõpetan, saan olla kõik, nii kogemusnõustaja kui värviterapeut kui ka kunstiõpetaja ehk - sest mul on tunnistus... Kas see teeb mind targemaks - ma ei oska öelda. Kas edev tunnistus teeb mu tavalised elukogemused rohkem väärikamaks  või annaks neile tarkust juurde... Kas tunnistusega või diplomiga saan paremini olla aitaja või kunstnik... Saan tööle või teha veel rohkem näitusi...  Diplomeeritud eeskuju igatahes ei soovi olla!!! Soovin jääda iseendaks. Ja natuke ise enda pärast õppida vähekene juurde, et olla olemas mõistvamana teistelegi ... Selline võitlus käib minust läbi aastast aastasse.

Psühhodraamat soovin raudkindlalt edasi õppida. Juba 10 aastat. Takistused sedapuhku pole minu poolt...

Ühesõnaga, kõikidele head õppimishoogu - on ju 1. september. 

Usun, et üks hetk lähen isegi õppima.

Kas siis olen targem või lollem , kes seda teab 😉😊💖