.......

101 x olen suutnud neil päevil NAISE näo ära rikkuda ja uuesti - uuesti - uuesti maalida... Kavalat ilmet ei leia enam üles...

Olen iseendale vihane... :D :D :D

Kuid ma hakkan mõistma, et maal on nagu eluapsakad, mida annab parandada või rohkem veel mäkerdada...

Võimalik , et lõpptulemus tuleb paremgi kui eelmine kaval pilk.
Mitte, et võimalik,
vaid PEAB tulema parem.

Nagu elus pärast apsakaid.

Muud ma polegi paar viimast päeva teinud, kui maalinud ja mõelnud, mõelnud ja maalinud...

Pooleli olev NAINE :)

See on POOLELI olev maal "NAINE".

Olen veendunud, sellest maalist saab hetkeseisul mu tipp teos. Kindlasti maali sõnum on väga sügav nendele, kes oskavad näha naist naisena, olgu ta kaunitar või puudega või mõlemad koos, KUID TA ON JA JÄÄB NAISEKS :)

Ja veel, ärge võtke mind isiklikult sel maalil. Mul oli vaja lihtsalt naismodell ratastoolis. Käepärast olin ma ise - ja punkt :D

Loodan ja usun, et mai alguseks on töö valmis. Siis näitan juba mu parimat maali ;)

Ausalt, ma olen enda kunstiande üle natukene uhkemgi kui ennem... :) Ennem arvasin siiralt, et mul ei saa iialgi olema erilist kunstiannet, enamgi, et ma ei suuda maalist maali maalida... Nüüd aga...

Kui midagi ei juhtu - talve külm ära ei võta mind - siis mul on pisik sees ja või(ksi)n kaugele jõuda...

KEVADES kollased liblikad

Käisin metsas. Margotiga. Sinililli korjamas. Mõte oligi just selline, et minna sinililli korjama pärast akentepesu.

Tegime mobiiliga piltigi lillekimbukesest laual.

Ülaseid oli vähe.

Sinililligi tundus olema vähem metsa all, kui varasematel aastatel... Või olid juba õitsenud, milles kahtlen, sest sooja pole veel ju õieti olnudki... või ei olnud see õige sinilille hooaeg...

Kollaseid liblikaid lendas palju :) Tuleb kuldne ja hea suvi! Loodetavasti. Kui Margot ülaseid noppis, lendas ta peos olevale kimbule kaks kollast liblikat üheaegselt - hästi armas oli. Seda imekaunist hetke ei juhtu alati.

Liblikaid vaadates tundus mulle, et täiskasvanugi läheb iga kevad lapseks tagasi, kui näeb esimest liblikat :) Unustab kõik - kõik muu. On vaid tema ja liblikas :) Habras ja õrn liblikas annab nagu jaksu olemiseks juurde... Maandab pingeid vähemasti üheks sekundiks... Süda hõikab nagu laps emale: näe, liblikas :)

Sel hetkel on liblikas kõige tähtsam.

Ja nii ongi.

Keegi ei saa väita vastupidist

TEEME ÄRA - meeldetuletuseks...

Tulge TEEME ÄRA midagigii minu mõttekojas mõttetalgutel 1. mail Eestimaa heaks.
On inimesi, kelle kohalolekust juba tean. Kuid kindlasti mahutab mu mõttekoda veel inimesi. Häid mõtlejaid mahub palju ühe kotta!!!

Lugesin just Mäksa valla infolehte, kus toimuvate mõttekottade asukohad. Vallas 3 mõttekoda sh 1 on minu mõttekoda Kaagveres. 2 mõttekoda asuvad Mellistes.
Minu üllatuseks on mu mõttekodagi ära märgitud valla leheski! See on aind positiivne. :):):)
Mul on hea meel, et mõttekoja paigaks jätsin siiski oma väikese kodupesa, kuigi uurisin ka teist varianti ausalt öeldes... Nii saab öelda, et head mõtted saavad sündida kõikjal, ka nö põlve otsas :)

Ürituse ettevalmistus on iseenesest põnev ja suhteliselt suur töö :)

Minu mõttekoja teemad on, kordan üle:
- usk endasse usaldus ja positiivsus
- turvalisus ja hoolivus
- Eesti maine
- kohalik teema

Loodan, et meil jätkub häid mõtteid !

Puhanud päevas unistused

Nüüd ma tõesti tegutsen edasi. Kõike kiuste. Mul on taas mõned hullud unistused unistuste nimekirjas juures. On unistusi, mida kirjutan palju kordi topelt ja suuremaks...

Lihtsalt PEAN hakkama unistustega ;)

Õhtul käisin külas. Märdi perel. Annelinnas. Nohjah Märt pidi küll mulle järgi tulema ja koju sõidutama, kuid siiski... Sain Märdi isegi sületeenust viiendale korrusele! Ratastooli jätsime sedapuhku üldse autosse.
Sandragi sai tööle ja töölt koju Märdiga :)
Oli hästi õdus ja lahe õhtu.
Ma ei mäletagi, kuna viimati käisin niisama kellegil külas...