Homme konverentsil "Õigus väärikusele"

Rahvus Raamatukogus.
Loodetavasti jõuan edukalt kohale.
Kuigi minekuplaan õige pisut muutus täna hommikul... Jõudsin juba ilusti - kenasti mõelda, et loobun väärikalt minemast. Aga on ju hästi minulik,  kui miskit väga soovin - siis saab lahendust leida...   ST et hommikuse rongile jõuda, siis pean täna õhtu  linna ööbima minema. Ja täpselt  nii see on!
Lihtsalt tänane isiklik abistaja, kellega pidin linna minema, jäi haigeks. Loomulikult soovin, et ta terveks saaks ja ma lubasin mõistva meelega tal mitte tööle tulla... Õnneks isiklik abistaja Kaie saab ka täna õhtul tulla  tööle ja hommegi olla.    Seega, saan siiski täna linna öömajja minna. Saan jälle usutavasti elektritaksoga sõita õhtul! Mulle meeldib muide elektritakso: hea hind, hea teenindus...
 
Sageli on niiviisi, et enne edukalt kohale jõudmist on sebimist palju! :) See ka minu moodi...  

Kohtume homme niisiis Tallinnas!

See kuu kolmandat korda pealinna... Täielik rallimine!

Küsimus MIKS

Mind kummitab aastaid - aastaid üks MIKS... Kindlasti olen sellest varemgi bloginud... Aga iga jumala kord, kui sõidan bussis/rongis uue isikliku abistajaga küsib ta minult: miks liikumispuudega inimese saatja/isiklik abistaja ei saa tasuta sõita, kuid nägemispuudega inimese saatja saab...
Ma ei oska MIKSile  vastata. Olen küll palju mõelnud. Ja sedagi, miks linnas saab ka liikumispuudega inimese saatja/isiklik abistaja tasuta,  aga maal ei saa...
Ise olen ise harjunud saatja/isikliku abistaja eest maaliinides maksma. Tegelikult ei ole olemas tasuta sõite!
Peaks uurima kellegilt targemalt.
Lõppude lõpuks.
Oleks vähemasti selgem.

Veel olen avastanud, kui osta sügava isiku bussipilet internetis, tuleb maksta teenustasu 1 eur.

Saan aru, et kõik ei saagi olla tasuta. Päris tasuta elamine ei ole iseseisvus ega oma raha eest vastutamine. Neid kahte asja praegu soovime ju rõhutada, mis peab tekkima,  kuid kindlasti on neid tänapäeva ühiskonnas, kellele on eurogi väga suur raha järsku ootamatult välja käia...     

Maailm...

... ei ole see, mis oli..
.
Ma pole eilsest Viljandi   tragöödiast ühtki sõna kirjutanud, kuigi minagi olen jahmatanud ja mõtlen kaasa...

Olen mõelnud oma kooliajale tagasi... Mul ei olnud hirmu kooli minna, ma austasin õpetajasid... Oli vahel probleeme nagu lastel ikka... Sõnadega sai kõik selgeks räägitud...
Ma ei tea tõesõna, mis on koolivägivald. Teatavasti käisin mitmes tavakoolis.
EHK tulekski teistsuguseid lapsi rohkem kokku panna, et lastel saaks olema rohkem üksteise suhtes mõistmist ja sallimist... EHK oleks vaja erivajadustega õpetajaid vaja...
Mina usun, et koolielu ei ole veel hukkas...
Tänaval võib ka kõike juhtuda...
Koduski...
Kas emadel - isadel on aega lastele... Mitte mööda minnes küsida, kuidas läheb...
Kas lapsed julgevad ja oskavad rääkida...
Mäletan lapsepõlvest õhtuseid söömaaegu, kus me pere istus laua ümber ja igaüks rääkis. Ütles oma arvamuse. Ka mina, kuigi olin viiene kuuene...
Praegu ei saa kuidagi paljudel juhtudel laua taha söömagi...

Ja vanaaja multikad - oojaa, mõnd mäletan  siiani...
Uuema aja multifilme ma ausalt ei soovigi vaadata... Olen vana... Ma ei ole päris kindel, et siin vanadus mängib rolli...

Maailm ei ole see, mis oli eile... Ja homme pole see, mis täna...
Maailmas on miskit viltu. Kuid maailm pole hukkas.
Maailm on siiski parim paik elamiseks... Sest mingil teisel planeedil ei ole ju meid , inimesi ning võib näida seepärast parem, kuid sinna me ju ei pääse... Õnneks või kahjuks...

Armastust võiks küll maailmas rohkem olla.        

Psühhodraama info

Meie -  minu ja Maarja juhitav - grupp saab taas kokku

15. novembril kell 13.00 - 19.00

Saue Päevakeskuses

Me soovime anda grupiliikmetele julgustust usaldada omaenda loovust. Kasutame selleks psühhodraama meetodeid.

Ootame vanu ja uusi grupiliikmeid ja huvilisi. Ootame neidki, kes veel ei teagi, mis on psühhodraama. Kõige olulisem soov, mis peaks tulijal olema, on soov, et kohtuda iseenda ja teistega ning see läbi hakata iseend rohkem usaldama.  Grupis on vabu kohti.

Osavõtt 15 €.

Infot juurde minult tiia.jarvpold@gmail.com ja/või Maarjalt mkaplinski@gmail.com

Nüüd kindel...

... et selle nädala lõpus algab taas me maalimisühingu jõulukampaania. Loodan südamest, et see aasta saab olema rohkem mõistmist! Et ma ei saaks ühtki negatiivset emaili, kus lubatakse mind lihtsalt kunstitöö eest tappa... Eelmine  aasta sain  just niisugune emaili. Kehitasin õlgu. Vajutasin "delete" nuppu... Tegelikult juba eelmine aasta oli hästi positiivne vastukaja me jõulukampaaniale! See parim töötasu!
Ütlen kohe, et minu kaart on ikka veel puudu. Küllap teised ülemaailmse ühingu kunstnikud on minust paremad :)  Pole hullu, usun, et minu aeg tuleb varsti! Ja kaardita ma siiski ei olegi. Kõige kallimad said kingituseks eelmiseks uusaastaks minu kaardi, mille kujundas imeilusti Martin :) Ja mine tea, mis see aasta veel toob ja loob ;)  
Selle aasta kunstitooteid  saate näha ja tellida/osta http://sjkkirjastus.ee/?doc=10014

Kunstiga rõõmu tegemine on kunstnike töö!
Saadetise saamisega postkasti ei ole kohustust midagi osta. Kui ei ole soovi ega huvi, siis võib julgesti kaardid sinna paika jätta.

... et me kodumaja ette tulebki maantee :( Täna hommikul hakkasid muruplatsil tööd pihta... Kaagvere kool ehitab juurde... Aga miks on uut teed vana teed kõrvale vaja  - seda ma ei ole poolteist aastat vist juba mõistnud ja seda ei hakkagi vist iial mõistma... Pihlakad kiskus kopp jõhkralt välja... Laste väike mänguväljak kadunud... 
Kaagvere ei ole see, mis oli...
Kurb.
Tulin siia peikaga 25 aastat tagasi oktoobris lõpus -  novembri alguses... Kõik tundus juba kodune... Lootsin, et siin ei saa olema suurt teed otse maja ees... Kuigi teed ju olid....