See uus ajutine ratastool on siiski väljas kohmakam. Jooksime täna Dianaga Kaagvere bussile. Tähendab, bussijaama tormamiseks oli Veeriku linnaosast mitte rohkem kui 25 minutit. Selle aja sisse mahtus linnaliini ootamine ja sõitsime bussiga kesklinna, valgusfoor, ja kõnnitee, mis on kõike muud kui kõnnitee.
Majatrepil üles tõmmades oli Dianal lisaks 10 kg.
Me mõlemad tajusime ratastooli jäikust ja kohmakust. Üks jalatugi käib üliraskelt paika ja ära.
Õnneks eile helistati juba, et tulge vanale parandatult toolile järele. Küllap uuel nädalal on esimene käik ITAK-i ja toolide vahetus.
Kindlasti selle ratastooliga oleks raskem tantsida , kui mitte võimatu.
Esimene mulje ratastoolist võib - olla aeg - ajalt petlik. Või on see, et uus tool on sisse elamata...
Diana elab minu abistaja töösse sisse. Just ütles MSN-is,et "kust ta leiaks teise kohukesest bossi endale". Tuli jutt lihtsalt tööle jäämisest.
Aga nüüd taas ei saa aru, miks mehed ajavad raha ja õnne sassi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar