Täna 15 aastat tagasi sündis Silver!!! :) :) :) Uskumatu, kuidas aeg lendab - juba 15 aastane poja mul! :) Alles ta oli väikene hiiglane :)
Ma ei saa kuidagi mitte nukker olla, sest tean, et üle poole poisi eluajast ei ole mind ta kõrval olnud. Usun, et olen nii lähedalt kui kaudselt olen siiski talle mõndagi andnud eluks. Usun, et temast saab tubli Eesti meest!
Kui õnnelik olin päeval, kui soovisin Silverile mobiili teel õnne.! Loodan, noormehele oli ka pisutki rõõmuks minut, kui helistasin ja kui vanaisagi õnnitles. Üle mitme kuu helistasin.... Arvan, et vahemaad tuleb siiski hoida st mitte end vanemana peale suruda... Ei, see ei ole õige täpne väljend. Juba väikeste lastena lubasin lastel valikuid teha neil endil st ma ei surunud enda otsust peale. Vähemasti püüdsin seda teha. Ma EI ütle, et olen olnud väga hea või ideaalne ema. Seda kindlasti mitte. Kuid olen korduvalt lootnud ja loodan edaspidigi, et midagigi on lastel minult ellu kaasa võetud ning ükskord leiavad nad aeg - ajaltki tee minu juurde. Anna lihtsalt aega veel!
Mis sest, et mul võib endal veel aastaid nukker ootuse igatsust olla...
Aga püüan minagi oma eluga aina säravalt edasi minna. Rõõmus olla. Õnnelikki.
Kes sooviks morni ja mossis ema?!... :)
See kuu on nii palju häid õnnehetki olnud, et mõtlengi juba - julgengi taas riskida igal päeval üks hetkki olla tõeliselt õnnelik. Olgugi muresid on rohkem kui küllaga. Pika - pika aega ma ei mäleta niisugust head tunnet omaenda sees...
Üks paha asi oli siiski täna - ma ei saanud kingitust postitada. See ei jää postitamata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar