Laupäev, detsember 19, 2009

Jõuludeimede hall vari... ehk ära unusta Tiia, sina ei tohi rõõmu näidata

On olnud tõelised jõuluimed. Olen peaaegu õnnelik. Eile oli üle mitme aja, tõsimeeli üle aastate hästi mõnus jõulukas. Kuigi mitte päris niisugune nagu plaanisisime tüdrukutega juba paar kuud tagasi, kuid teisalt oli palju ägedamgi. Või selline nagu olen soovinud kaua - kaua - kaua...

Ja just nüüd toodi mind maa peale tagasi. Mina nagu ei võiks terve elu heas tujus midagi head lõpetada. Või on see, et olen elanud hiirvaikselt ja kui tuleb ükskord veidi kõvem hääl, rõõmust, siis olen kohe kuulda... Mul on tõsiselt kurb meel, et häda korral pole keegi midagi kuulnud ega midagi öelnud... Kuid kui käin öösiti väljas ja luban natuke head energiat endast välja sõpradega, kuulevad kõik...
Ma ei õigusta end.
Aga nutma ajab see küll.
Oleks veel iseend päriselt unustanud. Kuid seda me pidu - panijad ei teinud ju. Ausalt.
Mul on praegu hetkel päris vastik ja nukker tunne.
Edaspidi, kui soovin pidu panna, lähen ikka küla peale nagu aastaid olen teinud... Sest mul ei ole olnud tunnet, et kodus on pidutuju. Midagi on olnud alati puudu. Võib - olla rõõmusära...
Eile oli see rõõmusära olemas.
Arvasin, et lihtsalt olen taas lõbus ja naerune. Nagu alati. Aga järsku tundsin, et see rõõm on tõeline. Sest iga päev on toonud mõne üllatuse, mis tõotab, et lõppude lõpuks saabub õnn minugi õuele.
Need jõulud tulevad tõeliste jõuluimedega. Kuigi muresid on rohkemgi kui vaja.
Veebruaris saan olla koolitaja Kaupo kõrval. Jess! Kui kaua olen koolitaja ametist unistanud!!! Nüüd teostubki :) Loodan, et esimene samm toob kaasa kümneid sammud koolitaja teel.
Jaanuaris ehk alustan remondiga taas. Mida olen ikka jälle edasi lükanud... Praegu on võimatu lükata, kuna kõik kõik vajav minev on lihtsalt kokku jooksnud. Mis teeb mulle ainult head meelt.
Ja nii edasi.

Horoskoopki lubab kaladele head aastat.
Tundeelus ei tohi unustada ma vaid üht: ma ei või olla jäägitult õnnelik. Unustades võin kaotada palju... Seda reeglit horoskoop ei maini, kuid see on saatnud mind läbi elu.

4 kommentaari:

sille ütles ...

Sa kirjutad nii elavalt, et kohe nukraks teeb selle lugemine. Kas naabrid hakkasid ütlema, et pidutsesid liiga kõvasti? Kui nii, siis katsu paksem nahk selga kasvatada, üks (või kaks) korda aastas ju võib, mis siis et muusika ehk naabreid veidi häirib.

Tore, et Su unistus täitub ja kindalsti on uus aasta parem kui eelmine! Kaunist jõuluaega Tiia!

Tiia ütles ...

Meil polnud isegi muusikat... Noored liuhtsalt jooksid korraks õue ja siis naer ja kõik muu selle juurde kuuluv... Arvan ka, et kord või paar aastas võib ju pidu panna. Kõik panevad. Pole mina erand.

Ma olin siiralt rõõmus. Peaaegu õnnelik...

AITÄH JA SULLEGI ILUSAT JÕULUAEGA :)

Anonüümne ütles ...

No päris kindlasti ei pea k õ i k inimesed lärmakaid pidusid (isegi paar korda aastas mitte!), mis naabreid häirib. Arukad inimesed kindlasti mitte... need ikka arvestavad teistega ka. Lärmakateks pidudeks (kui tõesti selliseid tarvis) valitakse mõni teine koht, mitte korterelamu.
Kas tõesti peab keegi normaalseks, et paar-kolm korda aastas lärmab alumine naaber, paar-kolm korda ülemine, siis parempoolne jne? Ja mina seal keskel pean kõike seda taluma?

Tiia ütles ...

Kas tahad öelda, et sa ei pea ise ühtegi pidu, isegi mitte uusaastat või keelad iseendal naerdagi mõni õhtul kõvemini või ei kuula muusikat ... Kas sa nutta julget kõvemini...

Soovin anonüümne, kallis inimene, hästi vaikselt ja head uut aastat!