Reede, juuli 22, 2011

Rääkimata lugu

kana2-s. Natuke üle tunni tagasi... Uskumatu suur vägivald... Kui mina ei oleks midagi sellist elus kogenud, siis mõtleksin et õudsus film... Kuid ma olen ise õudsused läbi elanud...
Ainult lapsed... Huvitav, hästi kummaline on see, et kõrvalseisjad ei pannud miskit tähele nii saade Ülle kui minu laste olukorda... Paar kuud tagasi oli Rääkimata lugu Eglest, kelle lapsed andi jälle isale, sest emal on puue... MIKS VEEL EI MÕISTETA, et vägivald on kõige raskem ja hullem, mis olla saab?

3 kommentaari:

Elina ütles ...

see on tõesti nii ebaaus.puue ei takista ju lapsi kasvatada ja hea ema olla.see jh nii kahju kui isa on vägivaldne ja lapsed antakse ikka sellise inimese kätte.julgus peab ikka suur olema sellise teo jaoks.


aga muidu Tiia edu sulle:)
võib-olla mäletad mind:)
olen Elina käisin koos Merliga Silveri sünnipäeval üks aasta:)

Tiia ütles ...

On jah suur julgus sellise teo jaoks, kuid usun, et seda suudavad teha need, kes pole ligidalt vägivalda ega puuet kogenenud...

Muidugi mäletan sind, Elina :) Olid ja (usun, et oled nüüdki) tubli ja julge noor inimeme ;) Soovin sulle hästi palju kordaminekuid, valgust ja armastust!

Täh hea soovi eest :)

Anonüümne ütles ...

Täiesti karjuv õudus on see,kui lapsed antakse vägivaldse isa kasvatada,kui emal on isegi toetav uus kaaslane olemas!!! Kurat,vanduma paneb!Ja psühholoogiliselt on teada,et lapsed ei hooli emast edaspidi nii nagu sellest paganama seapeedist isast!Lihtsalt õudne!